Kuidas eristada meritinti räimest ja kilust ning mida meritindist valmistada?
Mertindile satub peale üksnes kevadisel ajal, kui seda kala Pärnu lahest välja püütakse ja siis kalapoodides pakutakse. Kurgilõhnaline ja lõheliste perekonda kuuluv klaasjas meritint on üks maitsvamaid kalasid, mida Eesti vetest püüda võib. Sageli soovitatakse meritint jätta puhastamata, seega võib igaüks ise otsustada, kas kala pannile või grillile panna koos pea ja sisikonnaga või puhastatuna. Kui kevadine tindi kala on marja täis, siis jäta see kindlasti sisse. Alati võib tindikala pannil praadida, aga väga mõnus jääb tindikala ka grillil küpsetatuna.
Meil püütav ja söödav meritint elab Läänemeres. Alates 2018. aastast on tindipüük lubatud taas ka Peipsi järvistus, mis on hea märk, kuna tintlased kuuluvad lõhelaste seltsi, kes teatavasti vajavad eluks puhast ning hapnikurikast elukeskkonda. Kuna Peipsi tindi pikkus jääb reeglina kümnest sendimeetrist väiksemaks, on tema toiduks tarvitamine vähemlevinum kui meritindi oma. Viimastel saabub suguküpsus 13-17 cm pikkuseks saades, mil algab ka kalade kuderänne suurematesse merre suubuvatesse jõgedesse. Meil väärivad nimetamist Narva ja Pärnu jõed. Kuduaeg varieerub, kestes märtsi lõpust mai alguseni.
Pärnus on tintide järgi nimi pandud ka Sindi linnast alla voolu jäävatele saartele, kalameeste seas kutsutaksegi neid seetõttu tindi saarteks, kuna just seal armastab osa tindikarjast kudemas käia. Ka olla jõe paremale kaldale rajatud ning saarte vastas asetsevad talud omal ajal just tindipüügist saadud rahadega üles ehitatud.
Tänasel päeval toimub aga töönduslik meritindi püük eelkõige Pärnu lahes ning spetsiaalselt tindipüügiks ehitatud mõrdadega. See on ka enimlevinud koht, kus tinti ka harrastuslike vahenditega jää pealt taga aetakse, kasutades söödaks tihtilugu liigikaaslaste enda tükikesi. Tinti (nii mere-, kui Peipsi vormi) on lihtne kilust ja räimest eristada. Nad on läbipaistvamad ja õrnalt kollakas-rohekad, neil on suur suu ja teravad hambad. Terane silm märkab ka pisikest rasvauime ja ka kõige nürim nina eristab ta teistest kaladest, sest tintlastele on omane väga intensiivne värske kurgi lõhn!
Maitselt on tint hõrk ja enamlevinud viisid tema toiduks valmistamisel on suitsutamine, praadimine, marineerimine või kuivatamine.
Oma Maitse retseptisoovitus! Sütel röstitud meritint karulaugupestoga
Kuna kala ise on üsna rasvavaene, siis paku juurde külluslikku pestot hooajalisest rohelisest: karulaugust kuni vitamiinipommist umbrohuni. Karulaugupesto asemel võid valmistada pesto ka petersellist, tillist või muudest meele pärastest ürtidest.
4-le
500 g puhastatud meritinti
oliiviõli
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
KARULAUGUPESTO:
suurem peotäis tükeldatud karulauku, 0,5 rohelist õuna tükkidena,
peotäis piiniaseemneid, 50 g tükeldatud parmesani, 1 dl oliiviõli, soola ja
värskelt jahvatatud musta pipart
1 Valmista esmalt karulaugupesto. Selleks töötle purustajas kõik komponendid ühtlaseks ja maitsesta soola ning pipraga.
2 Puhasta kalad, eemaldades sisikonna ja pea, kuid jäta mari alles. Võid jätta kalad ka puhastamata. Pese külma vee all, nõruta sõelal ja sega siis õli, soola ja pipraga. Aseta grillresti vahele ja grilli kuumadel sütel mõni minut. Piserda valmis kalasid veel õliga ning serveeri kuumalt koos pestoga. Juurde võid pakkuda keedetud kartuleid.
