Kristjan Peäske: Toidupanga poole pöördutakse peamiselt peale töö või lähedase kaotust ja tulekahju
Külastasin mõni kuu tagasi Lõuna-Eesti Toidupankasid, et Toidupanga heategevusliku õhtusöögi “Lapsed söönuks” selle aasta fookuspiirkondadega tutvuda. Olukord on kergelt öeldes kurvastav. Pealinnast vaid kolme tunni kaugusel elavad pered, kes olude sunnil elavad vaesuses. Enamikel neist, kes saavad kohalikust Toidupangast abi, on viimase kuue kuu jooksul midagi perekonnas juhtunud: töökaotus, lähedase kaotus, tulekahju või muud sarnast. Kui kaotusvalust on pisut üle saadud ja mõistetakse, et muudmoodi kui abi küsides end taas rajale ei saa, julgetakse kohalikku Toidupanka pöörduda.
Valga Toidupanga eestvedajate sõnul on aeg näidanud, et abiajajad mõistavad, et Toidupank saab aidata vaid lühiajaliselt ehk seni kuni abisaajad ise taas hakkama saavad. Toimetulekut mõjutab nii kolmanda lapse toetus, positiivne elusündmus nagu ka ajutise töö leidmine või pere laienemine — siis saavad abivajajad „kriisist“ üle ja tulevad ise ilma Toidupanga abita toime.
Põhiliselt vajavad tuge just lastega pered, näiteks vaid ca 10% Valga Toidupanga abisaajatest on lasteta inimesed, sh vanurid. Igakuiselt saab näiteks Valga Toidupangast abi ligi 200 leibkonda, kuhu kuulub peaaegu 800 inimest, kellest 480 on lapsed. Toiduabi pakk ulatatakse neile leibkondadele kord kuus ja see pole sugugi nii suur või mitmekesine, kui näiteks Tallinna ja Harjumaa Toidupankades, sest Lõuna-Eesti n-ö äärealadele ei jõua piisavas koguses puu- ja köögivilju ega ka liha ja kala. Möödunud aastal sai Valga Toidupank kasutamiseks küll ühe kohaliku vabatahtliku auto, millega Harjumaalt toidulisa transportida, kuid varasema 40 tonni asemel 70 tonni abitoitu aastas pole siiski mitmekesine ja piirkonna vajadustele vastav. Lisaks on vabatahtliku enda initsiatiivil kasutusse antud isiklik kaubaauto isegi kohaliku Toidupanga jaoks liiga suur, seetõttu mitteoptimaalne ning jätkusuutlikkuse mõistes küsitav. Ometigi näitab nii kohalike isiklik transporditugi kui ka panustamine Toidupanga tegevusse, et kogukond hoiab toetustegevust meeleldi üleval, kui seda vähegi suudetakse teha ning on valmis abistama neid, kes seda vajavad, et neil taas paremini hakkaks minema.
Abivajajad võtavad toiduabi suure rõõmuga vastu: pudrud, purgisupid ja kauem säilivad toiduained võimaldavad järgmisel neljal nädalal igapäevaselt siiski süüa teha — mitte toidupüramiidile vastavalt, kuid siiski nii, et elus püsida.
Kohalike sõnul tehtaks meeleldi tööd, aga töötuid on selles piirkonnas enim ning palgatasemed on statistikaga tutvudes muudest piirkondades väiksemad.
Valgast n-ö kiviviske kaugusel asub Võru Toidupank, mis teenindab igakuiselt üle 250 leibkonna, millest pooltes elavad lapsed. Lasteta leibkonnad saavad toiduabi iga kolme nädala järel, lastega iga kahe nädala järel. Toitu, mida abivajajatele jagada, on aga vähe, sest piirkonnas pole n-ö suurpoode, kelle ülejäägid jõuaks abivajajateni nii nagu see on pealinnas. Võrru pole võimalik ka iganädalaselt Harjumaalt toitu tarnida — transpordi abi lihtsalt puudub. Kohalike sõnul on suurimaks toeks küll linna mõistev suhtumine ning kiriku ja koguduse tugi, kuid nendegi abivõimalused on piiratud. Kui toitu ja finantsi selle korraldamiseks puudub, ei saa midagi teha. Nii ongi suvekuudel paljud lapsed sooja toiduta ning aastaringselt sajad leibkonnad mitmekesise ja piisava toiduta.
Kirjeldatud mured korduvad ka Tartu- ja Põlvamaal. Kui head annetajad ning kauplused on üle jäävat toitu toidupangale annetanud, siis see ka abisaajatele rõõmu valmistab. Aga kahjuks on abist vähe. Hoiustustingimused on tagasihoidlikud ning transpordivõimekus piiratud. Elatakse nii nagu osatakse. Neis tingimustes, mis on suudetud luua. Paraku aga pole tingimused Tallinna või Harjumaaga võrreldavad.
Kui Statistikaameti andmetel on Lõuna-Eesti maakondades enam kui 9000 last suhtelises vaesuses, kes ei pruugi igapäevaselt saada täisväärtuslikku toitu, siis tähendab see, et need lapsed ei saa ka täisväärtuslikku elu alustada. Nüüdseks kolm aastat tagasi otsustasime Eesti tipprestoranidega seljad kokku panna, et aidata neid, kes meie abi vajavad — korraldame Toidupankade tegevuse toetuseks heategevuslikku õhtusööki “Lapsed söönuks”, mille eesmärk on aidata Toidupankasid, et toiduabi jõuaks enamate lasteni.
Lapsed üle Eesti on ühesugused — ka tingimused võiksid olla ühesugusemad, sõltumata, kas elatakse Lõuna-, Ida-, Lääne- või Põhja-Eestis. Kui möödunud aastal kogusime 100% heategevusliku õhtusöögiga tuge Ida-Eesti Toidupankadele, kes on tänu sellele saanud parandada toidu hoiustamistingimusi, et seeläbi suurendada jagatava toidu koguseid ja ka mitmekesistada toiduvalikut, siis sel aastal kogume raha Lõuna-Eesti Toidupankadele, et aidata nende arengupotentsiaali: Tartu vajab võimalusel juurde sügavkülmikut, kus hoiustada jagamiseks mõeldud toitu, et mitmekesistada abipakke nii kala- kui lihatoodetega, Põlvamaa toidupangas on vajalik laiendada toiduabi struktuuri ja laopinda, mille tingimused ei võimalda piisavalt toiduabi jagada, Võru- ja Valgamaa vajavad lisajõudu nii toidu transpordiks kui hoiustamiseks, et oleks, mida abivajajatele jagada.
Heategevuslik õhtusöök “Lapsed söönuks” annab enda panuse nende Toidupankade toetuseks. Kogu õhtusöögi sisend alates töötundidest, toorainekulust kuni esinejateni tuleb osalejate poolt annetustena, seega on see suurepärane näide kogukondlikust vastutustundest ja tahtmisest Eesti laste elu parandada. Usun, et koos panustades on võimalik teha head ja luua võimalusi, mis muidu teostamata jääks.
Tänavu aitavad toidupankadel missiooni täita oma aja, ametioskuste ja hea tahtega Restoran Leib meeskond peakokk Kristo Malmi juhtimisel, Noa Chef’s Hall Orm Oja eestvedamisel, Angeelika Uudeküll ja Wicca restoran ning Joel Ostrat Meat Marketist.
Õhtusöögi meelelahutusprogrammi eest hoolitsevad sel aastal Lõuna-Eesti muusikud: Trad Attack, Chalice ja DJ Heidy Purga.
Projekti kuldsponsor on Swedbank, hõbesponsorid Namespace ja Harviker. Suurtoetajad Fruitexpress, Prike ja Siidrifarm.
