INTERVJUU: Õlletootja Tarmo Noop: näeme õllerevolutsioonis pigem võimalust ja kavatseme aktiivselt kaasa lüüa
Eesti suurim joogitootja, Tartus toimetav A.Le Coq lasi eelmisel nädalal turule uue sarja käsitööõllede ideed kandvaid virdeid. Uus sari sai nimeks "Brewers's Collection" ning sellesse kuuluvad uued ja meilgi kiiresti levivad stiilid nagu IPA, blond ja kriek. Maitsed.ee uuris õlletootja juhilt Tarmo Noobilt uute õllede tagamaid.
Brewer’s Collectioni kollektsiooni kuuluvad Belgia traditsioonilisest kuivast ja magushapust kirsiõllest inspireeritud Kriek, Ameerika craft-õllede klassika Blonde Ale ning Inglismaalt pärit India Pale Ale. A. Le Coqi Kriek on ale-tüüpi õlu, mida on kääritatud koos ehtsa kirsimahlaga. Blonde Ale on suhteliselt uus õllesort, mille algne eesmärk 1990ndatel oli suunata tavaõlledega harjunud tarbijaid leidma teed käsitööõllede juurde. A. Le Coqi Blond on maheda maitsega kerge õlu, mida iseloomustavad tsitruseline alatoon ja linnaseline maitse. IPA ehk India Pale Ale on paljude käsitööõllesõprade lemmik, tugevalt mõrkja ja IPA-le iseloomuliku maitsega ale-tüüpi õlu.
Mis tingis uute maitsete ja stiilide, eriti Krieki ja IPA turule toomise?
A. Le Coq jälgib pidevalt turutrende ja õllede segmendis on ainus tõusev kategooria käsitöö- ja eriõlled. Miks IPA? Sest see on maailmas enim müüdud eriõlu. Miks American Blond Ale? Sest taoline õlu oli Eesti tootjate valikus puudu, sama kehtib ka Krieki kohta. Oleme veendunud, et nende toodete kvaliteet on kindlalt maailmaklassist. Ja kui rääkida Kriekist, siis meile oli selle õlle turule toomine pikk protsess. Alustasime sellega juba kolm aastat tagasi ja alles nüüd oleme lõplikult tulemusega rahul. Õlut kääritada koos kirsimahlaga, säilitades parima osa nii õllest kui ka kirsist, oli meile paras väljakutse, kuid saime sellega lõpuks hakkama.
Millest on tingitud see, et õlled, nii-öelda käsitööõlle mekiga õlled, on pandud purki?
Purk on õllede segmendis Eestis tarbijate poolt enim eelistatud pakend (ligi 50% turust, samas klaasi osatähtsus on 30%). Siiani pole eriõllesid ja käsitööõllesid Eestis purki toodetud, kuna purgiliini investeering on sadu kordi kallim, võrreldes väiksemate pudeliliinidega, ja väiketootjad on taoliste liinide ostmist kalliks pidanud. Teisalt annab esimene purki pandud eriõlu meile ka selge konkurentsieelise. Kui vaadata maailma trende (Ameerika, Euroopa), siis viimase aja absoluutne megatrend ka käsitööõllemeistrite puhul on see, et kõik soovivad oma sortimenti panna purki. Seega oleme veendunud, et teeme õiget asja.
Tartu õlletootmise emafirmal Olvil on peaaegu samad joogid valikus. Kas tegu on Soomest toodud retseptidega või on need Tartus välja arendatud?
Olvil on siiani sortimendis ainult üks eriõlu – Iisalmin Pale Ale (Soome IPA versioon). Kõik meie õlled on tehtud ainult meie unikaalsete retseptide alusel, välja töötatud ja toodetud Tartus. Soomes ühtegi nendest õlledest müügil pole.
Kui palju jälgib A. Le Coq väiketootjate tegevust ja maitseid? Kui palju näeb selles võimalusi, kui palju aga tulude kaotust?
Me jälgime turgu pidevalt. Praegu on Eesti käsitööõllede turuosa ca 1%, aga kõik eriõlled (nii import kui ka kodumaine koos käsitööõlledega) kokku moodustavad juba 5% turust. Me näeme sellises arengus enese jaoks pigem võimalust ja kavatseme sel turul aktiivselt kaasa lüüa.
Mida on veel A. Le Coqi Pruulimeistri-sarjas oodata?
Kindlasti arendame seda suunda edasi.
Eelmisel aastal pudelisse saanud Kohviporter on äärmiselt hea ja huvitav õlu, millesarnast mõtlemist ja arendust ootaks veel. Kuidas see õlu ka müüb? Kuidas on vastu võetud?
Eelmisel aastal tulime turule kahe eriõllega: Alexander Weizen ja Kohviporter. Mõlemal on läinud hästi ja näiteks Weizen on eri- ja käsitööõllede seas kindlalt turuliider.
