Meie hingedeaja traditsioonide hulka kuulub küünla süütamine esivanematale, sel ajal me peatume kas või hetkeks, et nende peale mõelda. Mõnel pool kaetakse neile ka laud.

Kui soovid kogeda midagi, mis jääb eluks ajaks meelde, siis tee nii.

Süüta küünal ja kata laud. See ei pea olema peentest roogadest lookas laud, pigem lihtne söök. Sinu esivanemad peavad lugu lihtsast ja toekast söögist. Kartul ja kaste, kartul, sibul ja silk, pekk. Kapsas, kartul ja tanguvorst. Kruubipuder. Magustoiduks valmista samuti midagi lihtsat: kisselli, mannavahtu või veereta üks magus kakk. Võid ka oma elusolevatelt sugulastelt uurida, äkki on teada, mis toitu sinu vatsakad vaarid ja atsakad moorid armastasid.

Pane lauale taldrik endale ja oma esivanematele, ise vaatad, mitmele. Ja kutsu nad sööma. Kujutle, et nad on sinuga, räägi nendega juttu, küsi, kui soovid vastuseid, ja kuula, mis nad sulle räägivad. Veeda nendega teadlikult mõnusasti aega ja uuri sedagi, kuidas neil läheb. Nad on lobisemishimuline rahvas!

Kui kõhud täis ja jutud aetud, täna neid ja turvalist koduteed soovides saada nad koju.

Rahulikku hingedeaega!