Tehke kiire katse ning koguge ühel päeval vett erinevatest kraanidest – tooge vett maakodu puurkaevust ja laske surts linnakodu kraanist. Tallinna puhul valage klaasidesse vett Nõmmelt, Piritalt, Koplist, Kesklinnast, Kalamajast ja Ülemistelt. Serveerige veeproove kõrvuti pokaalides ja kindlasti pimesi. Nüüd keerutage vett, nuusutage, maitske – mida tunnete? Seda, et iga linnaosa veel on oma maitse – kare, libe, kuiv, hapukas, lilleline ja nii edasi – ning igal veel on oma aroom – tsitruseline, lilleline, magus, hapu, mineraalne ja nii edasi.

Peale selle, et tegemist on elu aluse ja meie eksistentsi ühe põhivajadusega, on veel äärmiselt palju müütilisi, humoorikaid ja gastronoomseid omadusi, mida me tihti ehk ei oskagi oodata ega arvata. Vesi ei ole ainult vesi, vaid vee maitsest sõltub meie toidu maitse ja vee aroomist kuumade jookide aroom. Eestis elab veel palju inimesi, kes mäletavad, kui soolaselt maitses Pärnu Õlletehase Žiguli õlu – tegelikult isegi kogu tolle kadunud õlletehase sortiment. See tulenes sellest, et Pärnu kraanivesi oli mere läheduse tõttu soolane.

Kes on veesommeljee?

2018. aastal tuli San Franciscos registreeritud äriühing turule enda bränditud null-veega, mis pandi pudelisse kuuvalgel ööl ja mille parim tarbimisaeg on sama pikk kui üks kuuring. Vesi oli info kohaselt ilma säilitusaineteta ning firma reklaamis seda nestet kui tõelist elueliksiiri. Ränioru elust võõrdunud IT-totudele müüdi seda vett hinnaga 15 eurot liitri kohta. Tegelikkuses oli tegemist Seattle' lähedalt allikast pudelisse pandud põhjaveega. Turunduse jõud, eks?

Sarnaseid näiteid on veel, kuid nende nii-öelda uue aja veidruste krooniks võiks pidada ametit nimega veesommeljee. Kahjuks on aga veesommeljeede puhul tegemist äärmiselt vajalike inimestega, kes on võtnud tööks arendada oma maitse- ja aroominäsad nii tugevaks, et tajuda puhta vee peenemaid nüansse. Võiks ju küsida, kellele on vaja sellist tegelast nagu veesommeljee? Vastus on pikk: restoranid, baarid, kohvikud, toidu-, joogi- ja veetootjad, veepuhastusfirmad, lennufirmad jne.

Esimene inimene, kes ennast ka tegelikkuses veesommeljeeks kutsus, on sakslane Martin Riese, kes töötab juba aastaid Los Angeleses. Hetkel toimetab mees, keda võib kohata pidevalt maailma eri paigus, veemessidel, veevõistluste žüriides, eksperthindajana veetootmises ja Petit Ermitage' hotellis Hollywoodis. Hotelli restoranile Patina on mees loonud 48 erinevast pudeliveest koosneva maailma esimese veemenüü.

Riese on veendunud, et nagu veini puhul, on ka vee kvaliteedi puhul ülimalt oluline terroir ehk maa. Veinide puhul räägitakse terroir’ist kui veinile hinge andjast – veini hing oleneb sellest, millisel pinnasel kasvavad veiniväädid, milline on pinnase happesus, mineraalsus ja muud karakteristikud. Terroir’ist sõltub ka see, milline on fermenteeritav vein. Sama seis olevat ka veega, sest pinnase iga omadus dikteerib vee omapärase maitse, aroomi ja isegi värvi. Miks on see oluline? Sellepärast, et peale maitsete ja aroomide tundmise on sommeljee oluliseks tööks valitud joogi – enamasti veini, aga ka õlu ja muude napside – oskuslik ja sümbioosne kasuteguriga paaritamine, toiduga paaritamine.

Siin tuleb nüüd mängu üks lühend – TDS ehk total dissolved solids, mis tähistab vee mineraalset koostist. Vees sisalduvad mineraalid vastutavad omakorda vee maitse ja aroomi eest. TDS-tase näitab, kui palju erinevaid naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi ja muid mineraalide ühendeid on vees ning selle näitaja kaudu saab ka määrata, kuidas vesi toiduga sobitub. Olenevalt sellest, kas vee TDS-tase on 20 milligrammi või 3000 milligrammi, sõltub see, millise toidu juurde vesi sobib.

Martin Riese lubab, et ta suudab iga toidu juurde sobitada just sellise vee, mis tugevdab ja toob esile toidu maitsed. Võimas lubadus!

Kui palju tuleks iga päev vett juua?

Igipõline küsimus, millele aga ei ole lõplikku vastust. Ameerikapärane 8 klaasi vett ei tähenda otseselt midagi, sest mõõdikuna kasutatava klaasi suurust ei ole märgitud – see võib olla 100 või ka 400 milliliitrit. Üldiselt tuleks arvestada, et vähese füüsilise aktiivsuse puhul võiks päeva jooksul tarbida umbes 2 liitrit vedelikke ning topelt nii palju, kui päeva sisse mahub ka treening.

Alati tuleb arvestada sellega, et peale kraanist klaasiga makku valatud puhta vee on ka igas toiduampsus üsna suur kogus vedelikke. Neerudele ei ole vaja anda liigset koormust, sest nagu me räägime puhastuskuuride hookuspookuse loos, siis keha suurpuhastust ehk detox'i ei saa väliste vahenditega survestada.