Eestit on tabanud kodulähedaste lähipoodide buum
Aina enam soovivad Eesti inimesed käia toidupoes väikestes kodulähedastes kauplustes, mitte kaubanduskeskustes. Trendi lükkab tagant nii soov sääst poes kuluvat aega kui ostelda toodet tundvates kauplustes.
Ülemiste Citys toimunud arutelul „Miks äri- ja elukvartalid tõmbavad magnetina jaekaubandust ja toidupoode?“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov, et Eestit on tabanud lähipoodide buum. Igapäevaostude tegemiseks eelistatakse üha enam väikseid ja kompaktseid toidupoode kombineerituna e-kaubandusega. Samas eeldab tarbija, et lisaks kodu lähedal asuvale kauplusele on tulevikus toidupood olemas ka igas ärikvartalis.
„Tegusad inimesed ei taha kulutada aega millelegi, mida nad ei naudi – nagu järjekorras seismine või kindla toiduaine otsimine suurest kaubanduskeskusest. See on raisatud aeg. Mida lühem on aeg ja teekond, mis kulub igapäevaostude tegemisele, seda parem. Ilmselt just seetõttu on suurte super- ja hüpermarketite kõrvale hakanud meil tekkima palju väiksemaid poode ja neid tekib tulevikus juurde,“ rääkis Jostov.
Technopoli juhi sõnul on inimesed õnnelikumad, kui nad kolivad töökohale lähemale, kuid veel õnnelikumad on nad siis, kui poed tulevad neile mitte ainult koju, vaid ka töökohta kohale.
„Mida „rohelisemaks“ me muutume, mida rohkem kasutame tööle tulekuks ühistransporti, liikleme rattaga või jala, seda olulisem on toidupoe asukoht ja et see asuks igapäevasele liikumistrajektoorile võimalikult lähedal. Ärikvartalis võidab eelkõige see pood, millel on parem asukoht ja väike, aga nutikas kaubavalik,“ kinnitas Jostov.
„Eestis on 15 erinevat toidukaupadega tegelevat jaeketti, mida opereerib 10 ettevõtet. Toidukaubanduse turg on täna äärmiselt pingeline,“ märkis Selver ASi tegevjuht Kristi Lomp oma sõnavõtus.
„Kui veel mõne aasta eest peeti kaupluste sulgemist nõrkuse ja allaandmise märgiks, siis käesolev ja ka järgmised aastad toovad ilmselt uudiseid kaupluste sulgemisest. Ja selle põhjuseks on, et kauplus, mis on avatud kümme aastat tagasi, lihtsalt ei ole täna enam klientide jaoks atraktiivses asukohas.“
Kristi Lombi sõnul tuleb jaekauplejatel täna väga põhjalikult läbi mõelda, mida ja kuhu ehitada. „Ka Selver on sel ja tuleval aastal uusi poode avamas, aga laienemiste lõpp on lähedal. Kaubandusruutmeetreid on Eestis inimese kohta palju. Samas tuleb arvestada ka päris uute suundadega, mida me veel kümne aasta eest ette ei osanud näha. Traditsioonilised kaupmehed, ettevaatust – e-kaubandus on oma avakäigu teinud! Viie aasta pärast on Selver tegemas keti suurimat käivet e-poes. See on see, mida Eesti rahvas oma kiire elutempo juures ootab,“ rääkis Kristi Lomp.
Swedbanki analüütiku Urmas Simsoni sõnul ei oleks õige jaekaubanduse tulevikku prognoosida pelgalt sellest lähtuvalt, et kauplusepinda on Eestis inimese kohta justkui liiga palju – see kõik on suhteline ja oleneb eelkõige sellest, kuidas Eesti majandusel tervikuna läheb.
„Näiteks, kas keegi mäletab, mis oli keskmine palk Eestis 2004. aastal, kui avati mitmed Tallinna suurimad kaubanduskeskused? See oli 460 eurot. Selle ajaga võrreldes on meil keskmine palk kasvanud 150% ja jaekaubanduse mahud on kasvanud +80%. Kas kaubanduspinda on järgmise 5 või 10 aasta valguses liiga palju või mitte, selle otsustavad majanduse üldised arengud, eelkõige eksportöörid,“ lisas Simson.
