Munade kohta on liikvel vastandlikke lugusid, mida me kinnisilmi usume, vaatamata asja taha. Näiteks osad arvavad, et muna ei tohi palju süüa, kuna sealt saab halba kolesterooli, teised jälle leiavad, et tumedam munakollane tähendab automaatselt tervislikumat muna. Võtame siis ette mõned munamüüdid ja selgitame asja.

1. Inimesed, kellel on kõrge vere kolesteroolisisaldus, peaksid munadest kauge kaarega mööda käima.

On arvatud, et need, kel on kõrge kolesteroolinäit, peavad oma menüüst teatud toiduained eemaldama ja üheks selliseks peetakse muna — sest munadest saavat halba kolesterooli juurde. Munakollased sisaldavad rohkem rasva ja kolesterooli kui munavalged, aga mitte kõik rasvad ei ole halvad, ja hea kolesterool ei saa kuidagi halva kolesterooli taset tõsta.

Muidugi — üle kolme muna hommikuks on selgelt liiga palju, aga üks muna päevas pole veel kedagi hauda viinud. Küll aga peavad ettevaatlikud olema allergikud, kes ei tohiks üldse muna süüa, ning diabeetikud ja südamehaiged, nemad peaksid piirduma 3 munaga nädalas.

2. Kui tahad kaalu langetada, siis ei tohi sa munakollast süüa.

Mõned ei söö munakollast, sest kardavad paksuks minna. Tegelikult sisaldavad munakollased rohkem valku ja kasulikke vitamiine, nagu D-vitamiin, mis muu hulgas aitab kaasa kaltsiumi imendumisele. Munakollases on ka koliini, mis toetab maksafunktsioone, ning luteiini, mis on silmadele hea. Kõiki neid ained munavalges pole. Ameerika Südameassotsiatsioon väidab, et üks muna päevas kuulub tervisliku toitumise juurde (koos munakollasega siis). Uuringud on ka tõestanud, et kui sööd hommikuks ühe muna, siis ei teki isu muu jama, näiteks saiakeste järele, nii et lõppkokkuvõttes aitab muna sul hoopis vähem kaloreid manustada!

9 MUNADE KOHTA RINGLEVAT MÜÜTI, mis ei pea absoluutselt paika
Foto: Pixabay

3. Toores muna on kasulikum kui mittetoores.

Mõned neelavad toorest muna, et turgutada oma häält, mõned kasvatavad selle abil oma lihaseid, mõned leiavad, et niimoodi saab vähendada mao happelisust. Kui muna on saastunud, on risk toorest munast aga saada endale salmonelloos, nii et kas asi on seda väärt? Toores muna imendub halvemini kui keedumuna ja blokeerib ka teatud ainete, näiteks biotiini (B7-vitamiin) omastamise täielikult. Tõsi on muidugi ka see, et muna toiduks töötlemine vähendab kaaliumi, fosfori, A-vitamiini ja B5-vitamiini sisaldust munas, aga võibolla kaalub toore muna terviserisk selle üles?

4. Pruunid munad on paremad kui valged.

Tühijutt. Jutt, et tume variant mingist toiduainest (nt tume suhkur, leib) on kuidagi tervislikum, ei pea munade puhul paika. Toitainete sisaldus on pruunis ja valges munas täpselt ühesugune. Munade toiteväärtus sõltub eelkõige kanade pidamise viisist ja sellest, mida need nokalised söövad. Kanad, kes lippavad rohkem päikese käes ringi, munevad 3-4 korda kõrgema D-vitamiinisisaldusega mune. Kui kanadele antakse oomega-3-rasvhapete rikast toitu, tulevad neil ka oomega-3-rikkad munad.

5. Mida tumedam on munakollane, sest tervislikum on muna.

Esimese hooga tundub see väide loogiline, eks? Samas sõltub munakollase värv sellest, kui palju on kanatoidus karotenoide. Munakollase värv ei sõltu otseselt sellest, kas tegu on õnneliku kanaga või mitte, kui sa seda mõtled. Näiteks kana, kes napsab omale söögiks nõgest, toodab muna, mille munakollane on heledam. Nii et kui munakollane on hele, ei tähenda see automaatselt, et see muna on kuidagi ebatervislikum.

6. Rase naine ei tohiks mune süüa tulevase lapse allergiate vältimiseks.

See pole õnneks väga levinud müüt, kuid eks pead sisetunde järgi talitama. Muna on kasulik toiduaine, sest sisaldab valku, vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid, mis on vajalikud lapse kasvamiseks. Lihtsalt ära söö last oodates toorest muna.

7. Alla aastased lapsed ei tohiks muna süüa.

See oleneb tõesti lapsest. 7. elukuu ajal võib hakata lapsele andma valgurikkaid toite, lisades neid toidusedelisse ükshaaval, jälgides lapse reaktsiooni ja seda, kas muna talle maitseb ja kas ei teki allergiat, sest osa lapsi on muna peale allergiliselt. Kui oled lapsele andnud natuke muna maitsta ja nelja päeva jooksul mingit allergilist reaktsiooni selle peale ei teki, siis on kõik korras.

8. Mune tuleb hoida külmkapis ja külmiku ukse vastaval riiulil.

Miskipärast on tõesti nii, et enamikel külmkappidel on lausa munarest ukseriiulil. Samas muna vajab stabiilsemat hoiutemperatuuri ja seetõttu on neid parem hoida külmkapis keskmisel riiulil, mitte ukse küljes, kus temperatuur on kõige soojem ja pidevalt kõigub. Mune võib vabalt säilitada ka sahvris või toatemperatuuril — meie vanaemadel polnudki ju külmkappe ja ei juhtunud nende munadega toas mitte kui midagi halba. Toatemperatuuril muna toiduks valmistamine õnnestub nagunii paremini kui kasutada toiduks külmkapikülma muna.

9 MUNADE KOHTA RINGLEVAT MÜÜTI, mis ei pea absoluutselt paika
Foto: Pixabay

9. Vutimunad on kasulikumad kui kanamunad.

Tõepoolest, üks vutimuna sisaldab rohkem valku ja vitamiine, aga vahe kanamunaga on väike. Selleks, et mingit tervisekasu näha, tuleb vutimune meeletutes kogustes süüa ja seda ei jaksa keegi.

Allikas: Brightside

Promo 2Oma Maitse