Vanaemade aegumatud kööginipid, mis töötavad tänapäeva köögis kui kuld


Vanaemade aegumatud kööginipid, mis töötavad tänapäeva köögis kui kuld
Foto: Shutterstock

Kord küsisin oma vanaemalt, kuidas tema pärmitainas alati nii kohev tuleb. “Kastma pead!” ütles tema. Ma sain sellest muidugi täiesti valesti aru ja niisutasin tainast nii et vähe polnud. Pärmitainaga ei läinud seepeale midagi paremaks, kuniks vanaema mu lolluse avastas ja eesti keeles ütles, et sõtku noh, kääri käised üles ja sõtku nagu oleks elu kaalul. Ma ei hakka ütlemagi, kui õnnelik ma olin, sest kõik töötas kui kuld — tainas kerkis ja pirukad tulid kohevad. Pole ime, et mu vanaemal on tugevad käed. Kuid on muidki õpetussõnu, millest olen hiljem kasu lõiganud ning märganud, et need on liikunud mu ema kööki, mulle ja tütrelegi. Mõni õpetussõna elab, sest ta toimib.

Loe retsepti, katsetada võid hiljem

Kui alustasin oma köögikatsetustega, siis arvasin, et retseptid on lollidele ja küll ma juba tean isegi, kuidas süüa teha. Lasin silmad retseptilt diagonaalis üle, asendasin toiduaineid, muutsin julgelt koguseid, eks tulemus kannatas päris oluliselt. Selle tarkusetera mõttele sain pihta alles siis, kui naasesin retseptide järgimise juurde — või õigemini pärast hädaabikõnet vanaemale, kes ütles, et loe ikka läbi see retsept. Ja kokka mitu korda ainult retsepti järgi, alles siis, kui asi käpas, võid muutma asuda, kui tunned, et on vaja.

Korista enda järelt

Tagasi mõeldes ma õieti ei mäletagi, et mu vanaemal oleks söögitegemise ajal kuskil mustad nõud vedelenud. Ta kasutas midagi ära ja pesi selle kohe puhtaks. See on tegelikult äärmiselt kasulik nipp, sest nii on söögitegemiseks alati ruumi, lisaks ei pea pärast enam nõusid pesema. Teine asi, mida ta tegi, oli likku panemine — see kergendab nõudepesu, kui jätad selle ka pärastiseks. Köök on kodu süda ja süda olgu puhas, ju seepärast koristati ka köök õhtul ilusti ära, pesti viimased nõud ja pühiti laud puhtaks, et hommikul oleks hea sinna taas minna. Ühtki eelmise päeva nõud või asja ei vedelenud vanaema köögis uue päeva hommikul.

Kätes on jõud, kasuta seda!

Loe veel

Seotud lood:

See pilt on nagu “Bullerby lastest“ — vanaema istub õues majatrepil, suur savikaus süles ja klopib vispliga (või kahvliga) koort vahtu. Lapsena ma imestasin, kui kiiresti mu vanaema seda tegi, ilma et käsi ära väsiks. Olen seda hilisemas elus ise ka vahel teinud, vajaliku paksusega vahukoore saamiseks kulub küll rohkem aega, ent tulemus pakub lisaks väljanägemisele ka hingelist rahuldust, sest olen selle teinud ise. Sama on taina sõtkumisega — mu vanaema ilmselt pööritaks silmi, kui näeks tainasegamismasinat või seda, kui palju oli minu meelest “paras” aeg taina sõtkumiseks.

Foto: Shutterstock

Juurikate tarkused

Kõik, mis aiast suvel tuli, lendas potti koos koorega. Mitte kunagi ei kooritud värsket kartulit, isegi ei kaabitud seda lahtist koort, sest kõik kõlbas süüa. Vanaema ütles, et kartulit hakka koorima alles pärast aastavahetust. Kartul pane keema keevasse vette ja vala pealt vett ära nii, et kartulid on vaevu kaetud. Salati jaoks keeda kartulit koorega.

Keldriporgandit mu vanaema kaapis, mitte ei koorinud, sain aru, et sedasi jäävad vitamiinid alles. Porgandikaapimise asemel ma siiski koorin koorijaga, sest mulle lihtsalt ei meeldi see peen koorepuru, mis käte vahele kinni jääb.

Tuul on nina all

Sibula koorimise ja hakkimise ajal voolavate pisarate vältimiseks on nippe kuhjaga. Minu vanaema ütles, et tuul on nina all. Mis tähendas, et kui sibulaga toimetad, siis puhu kogu aeg suust õhku välja ja hoiad sibulaaurud endast eemal. Töötab, kui alustad puhumist enne sibula kallale asumist juba. Ei tööta, kui see poole peal alles meelde tuleb.

Korista külmkappi

Vanasti vajasid külmkapid sulatamist, sest seintele ja külmkambri külge ja sisse kogunes jääd. Pilt, kus külmkapi uks on lahti ja selle ees vana kalts, mis kogub sulavat vett, on vist tuttav kõigile, kel kodus vanad külmkapid olnud. Siis laoti kogu külmkapi sisu köögilauale ja pesti külmkapp seest ära, kõik riiulid ja sahtlid said puhtaks. Ma teadsin alati, kus mis vanaema kapis on, mida ei saa mu enda kohta küll öelda. Tänapäeva külmkapid enamasti ekstra sulatamist ei vaja ning nii on kapi koristamine oluliselt harvem nähtus kui vanasti. Tegelikult aga tagab regulaarne puhastamine selle, et toiduained säilivad paremini, ei teki kapilõhnasid ja kord on majas.

Kaks asja, mis peab alati olemas olema

Majapidamises peab kogu aeg olema soodat ja äädikat. Õige tõesti — pärast katsetamist igasuguse puhastuskeemiaga olen ringiga tagasi jõudnud vanaema õpetuse juurde. Nende kahega saad kõik puhtaks.

Ole valmis ootamatuteks külalisteks

Kui nuga kukub põrandale, tuleb külla mees, kui kahvel, siis naine. Kui lusikas, siis laps. Me kõik teame neid ütlemisi, mis tähendab, et uksest võib alati keegi sisse astuda ja teda peab kostitama. Ükskõik kes tuleb, olgu kodus alati pudel viina või magusat likööri (see oli minu vanaemal sahvris purgis — enamasti mingi marjaliks, mida ta ise tegi ja vahel ka limpsis ning mõnikord lahjendatud moel seda mullegi pakkus). Munad, või, jahu ja suhkur, kui vaja kiirelt pannkooke teha. Moos. Kohv. Ja pidu võis alata!