Munas on täisväärtuslikke valke ja toitaineid, mida meie ainevahetus suudab täielikult omastada. Lisaks valgule on munasse “pakitud” nii vees kui ka rasvas ­lahustuvaid ­vitamiine­ –­ eriti ­ohtralt ­on B12-,­ K-­ ja ­D-vitamiini.­ Sealjuures­ 90% ­munavalgest on puhas vesi! Üks muna päevas tugevdab­ närve ­ja ­lihaseid ­ning muudab­ vastupidavaks küüned ja juuksed. Ja veel — munakollase intensiivsem värv ei tähenda, et see oleks ­toitaineliselt­ koostiselt­ parem.­

Vetikad

Kõik sushi-sõltlased ­krõbistavad­ punavetikaid ­nori-lehtede ­kujul. ­Need­ sisaldavad palju joodi ja on valgurikkad. Üks nori-leht­­ sisaldab ­sama ­palju ­C-vitamiini­ kui­ terve apelsin ­ja­ on­ kehale ­käepärane närvivitamiini ­B1 ­ja­ antikehade ­tootmist­ soodustava B2 ­allikas. ­Merevetikatel­ on ­ka ­tugev vähkkasvajaid­ tõrjuv ­toime,­ vetikad­ mõjutavad rasvade ainevahetust keha salenemise suunas. Kvaliteetne nori-leht­ on ­tume, ­ei­ paista läbi, on hamba all krõps ning lõhnab ja maitseb ookeanivee järele.

Kapsas

Siinkohal ­läheb ­arvesse ­nii ­värske kapsas, ­brokoli,­ leht-,­ roos-, ­lill-­ kui ­ka ­hapukapsas. Kapsas on tõeline salendaja, aga ka südamehaige või beebiootel ema supertoit, olles justkui kokteil headest mineraalidest ja vitamiinidest. Ainuke häda näib peituvat kapsa väävlisisalduses, mis keetmisel endast võimsalt tunda annab. Kuigi need väävliühendid ­on ­kasulikud­ vähi ­eemalepeletamisel, osad inimesed lihtsalt ei talu seda. Puhituse leevendamiseks lisa hapukapsasse köömneid, ­värske­kapsa­hautisele aga­ värsket ­tilli­ või ­fenkolit.

Jogurt, keefir, kohupiim, juust


Kui oled magusasöömise lõksu langenud, on just­ piim ­par­im mugavustsoonist ­väljasikutaja. Meie igapäevane valguallikas sisaldab ka ­head ­piimasuhkrut. ­See­ omastub ­häst­i ja annab tasakaalustatud toitumisest teada nii, et enam ei tule ootamatult magusa järele söösta. Piim suudab lahustada nii vees kui ka rasvas ­lahustuvaid ­vitamiine. ­Keefir, ­jogurt­ ja kohupiim ­on ­ka ­parimad kaltsiumi- ­ja ­fosforiallikad. ­Inimene­ vajab­ päevas­ 1­ g ­kaltsiumi,­ mille­ orientiiriks­ on­ 100 ­g ­kõva ­juustu ­või­­ 1 ­liiter ­piima. ­Piim seedub­ neli­ tundi­ ja ­täiskõhutunne püsib kaua.

Kala ja mereannid

Need,­ kes ­kala­ vähemalt ­kaks ­korda nädalas ­söövad, ­haigestuvad­ harvem ­insulti või ­infarkti Eelkõige ­rasvased ­kalad,­ nagu heeringas, lõhe, makrell, mis ohtralt oomega-3-rasvhapet sisaldavad, ­parandavad ­vereringet, vähendavad halva kolesterooli taset ning­ on ­põletikuvastase toimega.­ Mereannid ja koorikloomad on tsingirohked. Tsink võtab osa rakuloomest ning hoiab keha noorena, selle aine puudus muudab juuksed hõredaks,­ nahk ­paraneb ­halvast­i ning ­isu ­on­ kehv.­
Kuigi keskkonna saastatus ja kalamajandus on jätnud kala tarbimisele jälje, kaalub praegu ­­kasu veel­ kahjud ­üles.­ Ent­ rasedatele­ väikseid kalu ei soovitata nendesse kuhjunud raskemetallide ­tõttu.

Erilised teraviljad


Kui igapäevastest teraviljadest tõstetakse ­enim ­esile ­kaera ­ja ­riisi, ­siis ­aeg-ajalt võiks ­end ­hellitada ka­ hoopis kinoast­ salatite,­ putrude ­ja ­suppidega.­ Kinoa (tegelikult on tegu muidugi hoopis seemnega) ­on ­kergesti ­seeditav,­ tekitab mõnusa täiskõhutunde pikaks ajaks ning on valgurikas. Maitselt õrnalt pähkline ja gluteenivaba. Ja endiselt pole sugugi liiast kuulutada­ parimaks ­küpsise­ või­ hommikupudru tooraineks kiudainerikast ja jaksu lisavat kaera.

Seemned ja pähklid



Kui pähklid on pungil headest õlidest ning leevendavad turvaliselt kiire näljatunde, siis amarandi seemned, mida kasutatakse kui teravilja,­ on ­samut­i väga­ valgurikkad ­ja ­sisaldavad märkimisväärses ­koguses ­B-rühma­ vitamiine ­ning ­rauda,­ magneesiumi­ ja ­kiudaineid ­–­ 25% ­rohkem kui ­nisus. ­Et ­amarant on ­madala GI-indeksiga,­ siis­ need,­ kes­ on tundlikud veresuhkru tõusu ja mõõna suhtes,­ võiksid­ asendada­ küpsetistes ­osa ­nisujahust jahvatatud amarandiseemnetega.
Ka ­gluteenivabades ­küpsetistes­ on ­sel­ palju kasutusvõimalusi.
Sarnaselt­ amarandiga ­võib ­superseemneteks ­nimetada ­ka ­õlisalvei-­ ehk­ chia-seemneid.­ Väga suure ­valgu-­ ja ­kiudainesisaldusega ­ning­ oomega-3-rasvhappe­allikas,­ mis kaitseb inimkeha liigse vedelikukao eest. Chia-jahuga ­saab­ paksendada ­pudinguid­ (asendab ­želatiini)­ ja ­kastmeid,­ seda saab lisada ­kotletitainasse­ saia ­asemel,­ segada toormooside­ või­ smuutide ­hulka ­ning­ asendada rohelises ­salatis ­õlikastet­ kui­ komponentide­ ühendajat.

Marjad ja puuviljad


Pole olemas marju ja puuvilju, mis kahju teeks. Pigem on üks mingil hetkel kasulikum kui teine. Kevadväsimuse vastu aitavad C-vitamiinipommidest ­tsitruselised ­ja­ meie oma ­eestimaised­ marjad alates­ mustast­ sõstrast­ kuni­ mustikani.­ Banaani­ ja ­õuna ­on ­raske kõrvutada, supertoidud on need mõlemad. Marjad ­on ­pungil­ antioksüdantidest­ ja ­flavonoididest ­ning ­kiudainetest.­ Viimane­ on­ eriti oluline neile, kes teravilja ei talu.

Sibul ja küüslauk



Sibul ­ja­ küüslauk­ annavad ­roale tihtipeale ­selle ­õige ­nüansi.­ Olgu ­sibul valge, kollane või punane, ühtmoodi kirbet väävlit sisaldavaid aminohappeid on ­neis ­kõikides. ­Neil­ on ­aga ­palju ­häid omadusi: ­sibulasööja ­veres­ on ­vähem rasva ja halba kolesterooli ehk tema veresooned ­on ­puhtamad ­ning tõenäosus ­haigestuda ­infarkt­i või ­insult­i on väiksem. Lisaks sellele parandab sibul immuunsüsteemi ning on hea nõrkade bronhide­ korral.­ Kas­ vanaema ­sibulamet­t köha ­vastu­ mäletad? ­Kõik head omadused on võimendatud kujul olemas toores sibulas, veidi nõrgemal kujul aga ka töödeldult. Küüslauk hoiab töökorras veresooned ning on madala GI-indeksiga, ­tugevdab ­immuunsüsteemi, tõrjub halbu mikroobe ja sisaldab ohtralt ­C-vitamiini.­ Viimasel­ ajal ­räägitakse palju ka sellest, et beebiootel emad, kes kasutavad toidus palju küüslauku, ­sünnitavad ­palju­ harvem ­ülekaalulisi lapsi.