100 grammi maasikaid sisaldab umbes 0,3 g rasva, 7,7 g süsivesikuid (millest 4.9 g on suhkrud) ja 2 g kiudaineid. Vitamiinidest on maasikates esindatud suuremas koguses C-vitamiini, looduslikke folaate ning A-vitamiin. Väiksemates kogustes leidub K-vitamiini, niatsiini ehk B3-vitamiini, E-vitamiini, B6- vitamiini, tiamiini ehk B1-vitamiini ja riboflaviini ehk B2-vitamiini. Mineraalainetest sisaldavad maasikad enim kaaliumi ja rauda, kuid maasikates võib leiduda ka fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, tsinki, mangaani jne. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seetõttu sõltuvad mineraalainete kogused kasvupinnasest ja väetamisest.

Maasikad sisaldavad heas koguses C-vitamiini

100 grammis maasikates leidub umbes 58,8mg — 31,7mg C-vitamiini. C-vitamiin toimib antioksüdandina ja on oluline kollageeni sünteesiks. Kollageen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.

Evolutsiooni käigus on inimene kaotanud võime sünteesida C-vitamiini endogeenselt ehk organismisiseselt, seega peame selle vitamiini kätte saama toidust ja C-vitamiini-rikast taimset kraami sööma iga päev! C-vitamiini igapäevane tarbimine langetab märkimisväärselt südameinfarkti ja insuldi riski, kolesteroolitaset ning vererõhku.

Maasikad sisaldavad taimset rauda

Järjepidav maasikate söömine aitab ennetada C-vitamiini- ja rauapuudust. Need kaks komponenti on maasikates ilusas sünergias. Näiteks smuutit valmistades lisa alati sinna peotäis maasikaid või pane maasika toormoosi oma hommikupudrule.

Rauapuudus ehk aneemia on üks sagedasemaid toitainete puudusi ja põhjuseid, miks inimesed tunnevad jõuetust, väsimust ja motivatsiooni langust. Aneemia tekib peamiselt valede toitumisharjumuste tagajärjel, kuid rauarikaste toitude lisamine menüüsse võib seda leevendada.

Meie organism ei vaja rauda küll suurtes kogustes, kuid tahab seda ainet saada siiski järjepidevalt. Raua peamisteks allikateks on liha, maks ning veretooted. Sellisest toidukraamist saab inimese organism heemset rauda. Aga rauda sisaldavad ka mõned taimsed toiduained ja nendest omastab keha mitteheemset rauda: maasikad, kaunviljad, spinat, nõges, teraviljad, tatar, pähklid ja seemned.

Heemne raud on inimese kehale lihtsamini omastatav kui taimedest saadud mitteheemne raud. Seda sellepärast, et taimset päritolu toiduainete kiudainetes leidub fütiinhapet, mis takistab mitteheemse raua imendumist.

Kõige efektiivsem moodus fütaatide pärssiva mõju vähendamiseks ja raua biosaadavuse tõstmiseks on näiteks C-vitamiini-rikaste toiduainete lisamine toidukordadele. Veel üheks võimaluseks, kuidas taimset rauda on kergem omastada, on seda enne termiliselt töödelda, kuna kuumus lõhub komplekse, millega raud on taimedes seotud.

Eelista mahemaasikaid!

Maasikad sisaldavad eluks vajalikke toitaineid — see fakt on tänaseks tõestatud ka paljude teaduslike uuringutega. Teadaolevalt sisaldab 100 grammi maasikaid umbes 0,3 g rasva, 7,7 g süsivesikuid (millest 4.9 g suhkrud) ja 2 g kiudaineid.

Vitamiinidest sisaldavad maasikad suuremas koguses C-vitamiini, looduslikke folaate ning A-vitamiini. Väiksemates kogustes leidub K-vitamiini, niatsiini ehk B3-vitamiini, E-vitamiini, B6-vitamiini, tiamiini ehk B1-vitamiini ja riboflaviini ehk B2-vitamiini.

Mineraalainetest sisaldavad maasikad enim kaaliumi ja rauda, kuid maasikates võib leiduda ka fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, tsinki, mangaani jne. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seetõttu sõltuvad mineraalainete kogused kasvupinnasest ja väetamisest.

Maasikates olev kaalium on oluline südame tervisele

Maasikates sisalduv mineraal kaalium on meile oluline selleks, et süda ja lihased saaksid teha häirimatult oma tööd. Veel aitab kaalium edasi kanda organismi närviimpulsse, tagada vere happe-aluse tasakaalu ning süsivesikute normaalse ainevahetuse. Üle 4000 mg kaaliumi päevas tarbivatel inimestel on väiksem oht jääda südamehaigustesse kui neil, kes tarbivad umbes 1000 mg kaaliumi päevas.

Maasikad sisaldavad palju antioksüdante

Need punased ja magusad suvemarjad pakuvad meie organismile rohkesti huvitavaid antioksüdante. Maasikates leidub pelargonidiini, ellagiinhapet, ellagitanniini, protsüanidiini, antotsüaniini. Terve inimese organismis valitseb vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel tasakaal. Vabad radikaalid on molekulid, mis on väga reaktsioonivõimelised, põhjustades reaktsioone, mille tulemusel tekib suur hulk uusi vabu radikaale. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui see tasakaal on rikutud. Antioksüdandid on tähtsad, sest pidurdavad vabade radikaalide teket, aidates seeläbi aeglustada vananemist ning vähendada mitmete haiguste tekkimist nagu südameveresoonkonna haigused, degeneratiivsed ajuhaigused ja vähk.

Maasikad sisaldavad tihtipeale pestitsiidide jääke

Need kõigi lemmikud suvemarjad kuuluvad alati nimekirja, kus on välja toodud kõige rohkem pestitsiidide jääke sisaldavad puuviljad ja marjad. Sellepärast on soovitatav võimaluse korral osta maasikaid, mis on kasvatatud mahepõllumajanduses või kasvatada neid oma aia olemasolul ise. Siiski ei maksa peljata ka tavapõllumajanduses kasvatatud maasikate söömist, sest neist saadud toiteväärtus on suurem, kui nendest maasikatest saadud pestitsiidide jääkidest võimalikud tekkivad riskid tervisele.

NB! Lapseootel naised, imetavad emad, väikelapsed ja vanurid võiksid võimaluse korral ikkagi süüa maasikaid, mis on kasvatatud mahepõllumajanduses.