Kas sina tead, mis on tegelikult meie grillvorstide sees?

 (4)
Lihatööstur: kõige põhjuseks on, et toode oleks maitsvam ja ilusam
Kas sina tead, mis on tegelikult meie grillvorstide sees?
Foto: Oma Maitse

Eestlane ostab suvehooajal väga palju grillvorste, tundmata huvi ja andmata endale aru, mis on nende sees, sest vorstid on teiste grilltoodetega võrreldes odavamad. Vorst näeb pealt ilus välja, isegi võibolla paitab meie maitsepungi, kuid see kõik on saavutatud millegi arvelt. Vaatame koos toitumisnõustaja Katri Merisaluga meie vorstide sisse: millest nad tegelikult koosnevad ja kas teatud E-ainete vabadus kaalub üles kõik muud ained, mida vorstidesse on pandud.

Kes paneb oma grillikorvi vorsti, peab üldiselt arvestama, et vorst ei koosne puhtast lihast — selles on lihamass, mis koosneb lihast ja jääkidest ehk pekist, kamarast, rupsikest ja muust, mis kokku annavad vorstile maitse ja päris korraliku rasvasisalduse. Ainult tailihast vorst jääks ilma selleta kuivaks.

Kui üldse, siis eelista toorvorste


Võtsime läbi vaadata kuus eri sorti vorste: toorvorstidest Nõo Šašlõki toorvorstid, Oskari Toorvorst lambalihaga, grillvorstidest Talleggi Kanafilee-grillvorst, Linnamäe Põdraliha poolsuitsuvorst juustuga, Maks & Mooritsa Maitselt mahe grillvorst murulauguga ja Rakvere Jahimehe grillvorst.
Kui tahta teha poes grillvorstide leti juures pisutki tervislikumaid valikuid, siis soovitab Merisalu kindlasti toorvorste, sest need on valmistatud naturaalse lambasoolega, milles pole lisaaineid. Erinevate töödeldud nahaga grillvorstide puhul tuleks aga hoolega lugeda pakendit, sest osa vorste sisaldavaid aineid, mis on kantserogeense eelsoodumusega (nagu suitsutuspreparaat), samuti säilitusaineid, nagu naatriumnitrit, mis üle ühe vorstiportsjoni süües kujutab terviseriski lastele, rasedatele ja vanuritele. Ühe portsjoni suuruseks töödeldud lihatoote puhul loetakse 35 grammi, mis on umbes tikutopsi suurune tükk ehk pool vorsti.

Rasva ja valgu “pidu”

Loe veel

Seotud lood:


Vorstid ei ole grillilaual kindlasti tervislik valik, kuna nad sisaldavad rohkesti rasva, seal hulgas palju küllastunud rasvhappeid. Küllastunud rasvhapped on pärit peamiselt loomsetest rasvadest ning südame- ja veresoonkonna haiguste ning kolesteroolitaseme liiga kõrgeks minemise vältimiseks tuleks tarbida tooteid, milles on küllastunud rasvhappeid vähe. Vorstides on neid selgelt aga liiast.
Kui päevane energiasoovitus on 2000 kcal, siis rasvadest peaks inimene saama umbes 500-700 kcal ehk ca 65 grammi rasva, mille hulka kuuluvad ka küllastunud ja transrasvhappeid ehk siis nn halvad rasvad, kokku 22 g. Ehk seeläbi saab juba arvutada, et kui toote rasvasisaldus on näiteks 20 grammi, siis teeb see juba pea poole lubatud rasvakogusest. Ja grillvorste ei söö me ju kunagi ühe, vaid ikka mitu.

Praeguses fitness-hulluses orienteeruvad inimesed jälgivad hoolega ka seda, kui suur on toodete valgusisaldus. Grillvorstide valgusisaldus on üldjoontes kõrge, jäädes 13-17 g vahele 100 grammi kohta. Kui puhtalt valgusisalduse järgi vaadata, siis võiks panna kõigile vorstidele peale tervisliku kauba märgise, ent kindlasti on oluliselt tervislikumaid valgurikkaid tooteid võimalik valida ja jätta vorstid ostmata, eriti neil, kes teevad sporti.

E621 on kahjulik, aga teised?


Pakendite pealt E-ainete nimekirja lugedes sügab enamik inimesi kukalt, sest nende sisu on inimestele võõras, lihtsam on end mitte kurssi viia, kui pool tundi vorstileti ees e-aineid guugeldada. Suur osa meist teavad, et naatriumglutamaat ehk E621 on tervisele kahjulik. (Lähemalt saad lugeda siit). Kui toode seda ei sisalda, kirjutatakse see suurelt enamasti ka paki peale ning ostja võib kergemalt hingata. Kuid suur osa teisigi e-aineid on on kahjulikud — need on sünteetilised ja nende ohtlikkus seisneb selles, et need on inimese organismi jaoks võõrad ega pruugi seetõttu kehas täielikult laguneda. Ühe-kahe E-aine tarbimine ei pruugi inimesele veel otseselt liiga teha, kuid lisaainete kogused on kiired kasvama. Ohtlikuks võib osutuda lisaainetega täiendatud toiduainete kombineerimine. Me ei tea veel, kuidas lisaained võivad pikaajaliselt mõjuda. Lisaainete mürgisuse testimine on katseloomadel andnud vaid ligikaudseid tulemusi, sest loomade ainevahetus erineb inimeste omast. Pealegi kestavad loomkatsed üldjuhul ainult maksimaalselt mõne aasta, kuid inimene tarbib lisaaineid teadmatult võib-olla aastakümneid, pidades neid ohutuks. Kusjuures katsetatakse neid ju iga aine eraldi, ei ole piisavalt tehtud uuringuid, mis uuriks lisaainete koosmõju inimesele. Merisalu ütleb, et kui koostoimed pole teada, siis peaks erinevaid E-aineid täis tooteid siiski vältida ja eriti peaksid seda tegema rasedad, lapsed ja vanurid, kel nõrgem immuunsüsteem.

Hakime vorstid tükkideks!


Foto: Oma Maitse

Nõo Šašlõki toorvorstid meresoolaga on valmistatud klassikalise šašlõkimarinaadi põhimõttel, kasutades maitsestamises sibulat, äädikat ja musta pipart.
Pakis 10 vorsti. 100 grammi = 2 vorsti.
Liha sisaldus: 73% sealiha
Energiasisaldus: 260 kcal
Rasvad: 22 g (sh küllastunud rasvhappeid 9,3 g)
Süsivesikud: 2,6 g (sh suhkrud 1 g)
Valgud: 13 g
Sool: 1,3 g

Turundusliku nipina pakendile kirjutatud meresool tervisele mittekasulikku vorsti kasulikumaks ei tee. Soola sisaldus 1,3 grammi 100 grammi kohta ei ole küll eraldivõttes superkõrge, ent kui arvestada seda, et soovituslik ööpäevane kogus on 2,4 grammi ja maksimaalne tervisele ohutu soolakogus on 5 grammi kõikide toitude peale kokku, siis võib ette kujutada, millise soola ületarbimise vorste ja sinna juurde erinevaid muid lihatooteid süües me ette võtame.

Foto: Oma Maitse

Pannes šašlõki toorvorstidele kõrvale Oskari toorvorstid lambalihaga, siis ütleb Merisalu, et viimase näol on tegemist väheke tervislikuma tootega, kuna toote suurem lihasisaldus (lambaliha 46%, veiseliha 33%) annab kokku rohkem valke, ka on tootes liha liikide tõttu vähem rasva, niisamuti sisaldab toode vähem süsivesikuid, kuigi pisut rohkem soola. Samas ei saa soola lisamist tootjale otseselt pahaks panna, sest toorvorstid läheksid ilma selleta kiiresti käest ära — nii toimib sool säilitajana. Kui ostjale tekitab küsimusi tootes sisalduv tapioki jahu, siis selle näol pole tegemist muu kui sideainega, nii nagu on seda kartulitärklis.

Pakis 10 vorsti. 100 grammi = 2 vorsti.
Liha sisaldus: lambaliha 46%, veiseliha 33%
Energiasisaldus: 221 kcal
Rasvad: 16,5 g (sh küllastunud rasvhappeid 5,1 g)
Süsivesikud: 1,6 g (sh suhkrud 1,6 g)
Valgud: 16,4 g
Sool: 1,6 g

Foto: Oma Maitse

Rakvere Jahimehe grillvorst

Pakis 8 vorsti. 100 grammi = 2 vorsti.
Liha sisaldus: sealiha 80%, seapekk, seakamar
Energiasisaldus: 266 kcal
Rasvad: 22 g (sh küllastunud rasvhappeid 6,5 g)
Süsivesikud: 1 g (sh suhkrud 0,8 g)
Valgud: 16 g
Sool: 2,4 g

Merisalu rõhutab, et see on tootja poolt aus märkida pakendile ära, mis lihatoodedest vorst koosneb, ehkki see ei pruugi mõjuda apetiitsena. Pekk ja kamar lisavad tootele vajalikku rasva. Toote pakendil on suhkruid aga päris mitu: suhkur, dekstroos ja maltodekstriin. Tegu on peidetud suhkrutega ja Merisalu sõnul tekib paratamatult küsimus, miks neid nii palju peab olema. Maltodekstriin ja dekstroos (maisist tehtud, vahel ka nisust valmistatud) on lauasuhkrust odavamad suhkrud, mida toiduainetööstus tihtipeale kasutab odavaks tootmiseks, lisaks pikendab dekstroos pakendatud toidu eluiga. Kolm suhkrut tootes tõstavad kindlasti aga toidu glükeemilist indeksit*, mida on oluline jälgida diabeetikutel ja südame-veresoonkonna haigusi põdevatel inimestel.

Mikrobiootale ei mõju hästi lõhnaainena juurde lisatud suitsutuspreparaat, mis on kantserogeense eelsoodumusega ja toidab halbu baktereid, andes “jõudu” pärmseentele meie organismis. Toiduvärv karmiin ehk E120 on punane värvaine, mis on toodetud kuivatatud surnud kilptäidest. Iseenesest ei ole see uudis, et putukatemassi kasutatakse toiduvalmistamisel, ent sellega peab siiski ettevaatlik olema, sest karmiin võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Ka ei sobi seda värvainet sisaldavat tooted (nagu erksavärvilised kommidki) rasedatele, vanuritele ja hüperaktiivsetele lastele.

Foto: Oma Maitse

Maks & Mooritsa Mahe grillvorst murulauguga

Pakis 11 vorsti. 100 grammi = 2 vorsti.
Liha sisaldus: sealiha 66%, seakamar
Energiasisaldus: 253 kcal
Rasvad: 21 g (sh küllastunud rasvhappeid 7,9 g)
Süsivesikud: 3,1 g (sh suhkrud 0,2 g)
Valgud: 13 g
Sool: 1,9 g

Murulauk on selgelt turundustrikk, mingit tervise-eelistust see endast ei kujuta, sest murulaugu sisaldus on paki peal märgitud 0,6%, kuigi vorstide pealt paistavad murulaugutükid kenasti välja. Lahti lõigates selgub, et sees on murulauku tõesti vähe. Toode sisaldab taas kord karmiini ehk punast värvainet, mis tehtud surnud kilptäide pulbrist, millest eespool pikemalt juttu. Tootjatel on vabadus märkida värvaine sisaldus paki peale kas E-ainena või kirjutada see välja, nt rubiinpunane, päikeseloojangukollane jne, viimase kõlavad isegi kuidagi “söödavamalt”, kuid sisu on neil sama ja terviserisk püsib.

Foto: Oma Maitse

Põdraliha Poolsuitsu grillvorst juustuga

Pakis 6 vorsti. 100 grammi = 1,5 vorsti.
Liha sisaldus: põdraliha 33%, sealiha 31%
Energiasisaldus: 227,9 kcal
Rasvad: 15,1 g (sh küllastunud rasvhappeid 6,7 g)
Süsivesikud: 5,1 g (sh suhkrud 4,2 g)
Valgud: 17,9 g
Sool: 2,3 g

Nende vorstide rasvasisaldus on madalam kui teistel põdraliha spetsiifika tõttu, kuid lisatud juust, mida on lausa 15% muudab selle tervise-eelise nullilähedaseks. Samas on põdraliha hea loomse raua allikas. Tuleb aga tähele panna, et kui rauda sisaldavale toidule juua kõrvale näiteks piima või tarvitada muid piimatooteid (ja selles lihas sisaldub juust), siis raud ei imendu.

Tegu on väga valgurohke tootega ja need valgud ei pärine kõik ühest allikast. Kolm loomset valku — põdraliha, sealiha ja lisatud sealiha valk — on ühele terviseteadlikule inimesele liiga palju. Kuigi toode ei ole väga rasvane, siis on küllastunud rasvhapete osakaal tervisele ohtlik. Keskkonnateadlikku ja meie planeedist hoolivat inimest peaks tegema ettevaatlikuks ka tootele lisatud palmiõli, sest viimase tootmiseks võetakse maha suuri vihmametsade alasid, mis omakorda hävitab kohalike loomade elupaiku, eriti suurde ohtu on sattunud orangutanid. Vorst ahvi hinnaga pole just mõistlik valik, või mis?

Merisalu soovitab vaadata ka süsivesikutesisaldust, öeldes, et 5,1 g süsivesikuid iseenesest pole palju, aga kuna 4,2 g sellest on suhkrud (90%), siis on see tõesti palju, sest sinna tuleks veel juurde arvestada ülejäänud taldrik, kus on näiteks sai, salat, kastmed ehk siis veel suhkruid.

Foto: Oma Maitse

Talleggi Kanafilee grillvorst

Pakis 9 vorsti. 100 grammi = 2 vorsti.
Liha sisaldus: kana-broilerifilee 44%, kana-broilerikintsuliha 16%, kana-broilerinahk
Energiasisaldus: 147 kcal
Rasvad: 8 g (sh küllastunud rasvhappeid 2,2 g)
Süsivesikud: 1,8 g (sh suhkrud 1,8 g)
Valgud: 17 g
Sool: 2 g

Selgelt fitness-inimese toode, sest sisaldab palju valku, kuid seda vorsti peaksid vältima need, kel on laktoositalumatus, sest tootes sisaldub vadakupulber (sh piim). Kuigi pealtnäha on tegu kõige tervislikuma tootega meie vaadeldavate toodete seas, peaks tähele panema, et tootele on lisatud kantserogeense eelsoodumusega suitsutuspreparaati. Kana kintsuliha on vorsti sees hea valik, sest see lisab maitsekust, samas tekitab küsimusi kana naha kasutamine lihamassi sees. Merisalu toob positiivsena välja merevetika kasutamise nende vorstide valmistamise puhul, sest tegu on loodusliku soolaga ning jätkusuutliku ja keskkonnateadliku kasutusega — selle info oleks tootja võinud ka pakil eraldi välja tuua.

Kokkuvõtteks. Kui sa grilltoodeid armastad, siis eelista pigem omatehtud lahjemat liha. Kui sa armastad aga vorsti, siis haara korvi pigem toorvorst. Peotaldrikutäit võttes piirdu sel juhul paari vorstiga ja teine pool taldrikutäit võta juurikaid ja köögivilju (pool sellest näiteks grillitud köögiviljad, teine pool toores värske salat). Kastmeks sobib sinna juurde tavaline tomatikaste — ja kuigi see taldrikutäis tundub kuidagi “lahja” suure jaanipeo kontekstis, siis nii hoiad end vähemalt pisutki tagasi. Sest teadagi — me joome kõrvale ju ka alkoholi ning ampsame magusatki.

* GI ehk glükeemiline indeks on numbriline süsteem, mis mõõdab veresuhkru tõusu kiirust pärast toidu tarbimist ning määratleb toiduaineid nende mõju järgi veresuhkrule

OÜ Otepää Lihatööstus Edgar looja ja juhi Maie Niidu kommentaar
Tore, et keegi on võtnud ette vorstide sees olevat võrrelda, seletada, hoiatada, põhjendada ohtude eest.
Aga! Kõikides teistes toiduainetes leidub samuti igasuguseid aineid, mida pole kasulik süüa. Iga indiviid on erinev ja mõni aine on ühele soosiv, teise võib sama aine hauda viia.
Miks lisatakse värvaineid? Et toode oleks nägusam, siis ostetakse rohkem naabrimehest (konkurents). Ostame ju silmadega. Tordid on ju tänu värvile imeilusad, lausa kunstniku käe alt tulnud.
Halli keeduvorsti ei osta keegi. Meie tegime ka vorsti, kus puudub värvaine ja säilitusaine. Tulemuseks oli see, et kaubanduses antud toode ei müünud. Öeldi, et pole välimust. Restoranid seevastu tarbivad antud toodet edukalt.
Negatiivset propagandat on kerge teha, kuid tegelikult ei süüvi keegi sügavuti, miks ühte või teist lisaainet kasutatakse.
Naatriumnitritit tuleb kasutada juba terviseohutuse eesmärgil, nimelt takistab see ühe tähtsa toidupatogeeni - Clostridium botulinum - levikut.
Miks lisatakse maitseaineid? Et toode oleks maitsvam konkurendi tootest.
E621 on tembeldatud lausa mürgiks. Miks? See on jälle vale arusaam, seda ainet on kasutatud ammustest aegadest ja kui õigesti doseerida, pole see asi nii hull, nagu räägitakse ja kirjutatakse.
Ma ei usu, et ühelgi tööstusel on nurgas kott naatriumglutamaadiga (meil küll ei ole), see maitsetugevdaja on tavaliselt enamustes maitseainetes juba koostisosana sees. Nagu teada, n kehtestatud ka piirnormid, mida vägagi kontrollitakse.
Miks lisatakse lihale vett? Et oleks mahlasem, mõnusam. Aga ka selleks, et tekiks tootmisel kasum, mille arvelt saame raha palkadeks, tooraineks, materjalideks. Trend on maitsev + kasulik. Ja see väide, et grillvorstid sisaldavad rupskeid ja muud, on laim! See on solvav kõigile tootjatele.
Miks on vorstid tumedad? Praegu on moes tumedad, hästi kõvasti suitsutatud tooted (vorst, sink). Arvatakse, et on hästi suitsutatud, tahetakse tugevat suitsu maitset. Nii lisatakse siis suitsutuspreparaati või värvitakse tumedaks. Inimesed enamuses teavad, et suits on tervisele kahjulik, aga „moes on parajasti tumedad”. Mood nõuab ohvreid ja kui sõber ostab tumedat, ega minulgi kõlba muud osta.
Minu arvates on paljude järjest süvenevate tendentside algpõhjuseks konkurents, mood ja rivaalitsemine, mida võib kõnetada arenguks või kaasajastamiseks. Edasi võib ise mõelda ja vastavalt tegutseda, otsustada...