“Jäätis on enamike inimeste jaoks sooja suvepäeva mõnusaks jahutajaks või pidulaual magustoiduks. Et Eesti kaupluste jäätisekülmikutes on silmapaistva koha hõivanud koorejäätised, kõneleb sellest, et siinsed tarbijad mõistavad, et ka maiustades saame teha tervislikke valikuid ning pakkuda organismile vajalikke toitaineid,” ütles Kolk.

Koorejäätise rasvasisaldus jääb enamasti vahemikku 10-13%, mis tähendab, et 100 g energiasisaldus on umbes 180 kcal. Kalorsust mõjutavad kasutatud lisandid nagu pähklid, šokolaad, rosinad, aga ka vahvel, glasuur, keedised jne.

Jäätisetootja Premia tootearendusjuht Kaisa Karro rõhutas, et kuigi paljud inimesed peavad koorejäätist suureks kaloriallikaks, siis tegelikkuses on koorejäätise energiasisaldus 100 grammi kohta oluliselt väiksem kui puuviljasaial, kaeraküpsisel või piparkoogil.

“Kuna külma jäätist süües kulutab keha ka enda soojendamiseks energiat, on maiusest saadav energiahulk veelgi väiksem,” julgustas Karro.

Koorest tehtud jäätisest saab organism kaltsiumit, magneesiumi ja kaaliumi, mille üheaegne omandamine on väga tähtis, sest nii imenduvad mineraalid paremini ja saavad südamelihaste tööd tõhusamalt toetada.

Koorejäätise 8 kasulikku mineraali ja vitamiini

Kaltsium
Nagu teised piimatooted, sisaldab ka koorejäätis kaltsiumi, mis aitab luud ja hambad tugevaks teha. Eriti tähtis on kaltsium kasvueas lastele. Tänu piimalipiididele ja rasvlahustuvale D-vitamiinile omastab organism just piimatoodetest kaltsiumi kõige paremini.

Magneesium ja kaalium
Koorest tehtud jäätises on magneesium ja kaalium. Eriti hästi imenduvad need koos kaltsiumiga, toetades nii südamelihaste tööd ja alandades vererõhku.

Piimavalgud
Piimavalgud sisaldavad mitmeid tähtsaid aminohappeid, mis täidavad arvukaid ülesandeid. Aminohapped kaitsevad organismi ja aitavad kaasa rakkude uuenemisele, hormoonide toimele ning geenide regulatsioonile.

A-vitamiin
A-rühma vitamiinidel on väga oluline roll nägemisele. Samuti aitab piisav kogus A-vitamiini kaitsta nahka ja limaskesta väliskeskkonna tegurite eest. Laste organismis on A-vitamiin aga oluline kasvu stimuleerija.

D-vitamiin
D-vitamiini peamine kasutegur on teiste ainete organismi imendumisele kaasaaitamine. Tänu nendele vitamiinidele omastab organism kaltsiumi. Seetõttu on D-vitamiinil oluline roll hammaste ja luustiku ehituses.

E-vitamiin
E-rühma vitamiinid mõjutavad kõikide toitainete imendumist organismi. Lisaks aitavad need kaitsta rakke ning vältida seeläbi mitmeid haiguseid. Samuti omavad need tähtsat rolli sugunäärmete arengus.

B-vitamiin
B-vitamiinid ja foolhape tagavad närvide töö ning osalevad kõigi toitainete imendumises. Samuti kindlustavad need vererakkude regulaarse uuenemise.

* * *

Ehkki Eestisse jõudis jäätisetootmine muu läänemaailmaga võrreldes mõnevõrra hiljem, on jäätise traditsioonid kujunenud siingi pikaks ja viljakaks. Jäätise tööstuslik tootmine Eestis algas 1934. aastal, mil Evald Rooma asutas Tartus firma Eskimo ja on seeläbi saanud Eesti jäätise isaks. Kui toona sai jäätist osta vaid erilistel puhkudel, siis tänapäeval on see igapäevane magustoit, mida aasta jooksul tarbitakse ligi 7000 tonni.

19. juulil tähistatakse Eestis rahvusvahelist jäätisepäeva. Jäätisepäeva traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest Kentucky osariigist 1984. aastal ning on tänaseks levinud üle maailma. Eestis tähistatakse jäätisepäeva teist korda.

Huvitavaid fakte jäätisest:

  • Tuneesias on mandariinijäätis rahvuslik magustoit.
  • Esimesi jäätiseid sõid ilmselt hiinlased, kes segasid mäestikest murtud jääd marjade ja puuviljadega.
  • Kuni 1903. aastani söödi jäätist kausist. Siis tuldi selle peale, et jäätise võiks vahvlituutusse panna.
  • 1919 leiutati esimene pulgajäätise masin ja sellist jäätist hakati nimetama eskimo pirukaks.
  • Keskmiselt on vaja 50 limpsimist, et üks jäätis ära süüa.
  • Kõige rohkem jäätist müüakse pühapäeviti.
  • Kui meie oleme harjunud vanilje- või šokolaadijäätisega, siis Jaapanis võib saada ka kalmaari või lehmakeele maitselist jäätist. USAs aga pitsa, õlle või homaari maitselist jäätist.