Veega on aga lood juba märksa keerulisemad. Kui inimene kaotab oma kehakaalust 3 protsenti ehk umbes 3 liitrit vett, siis tema töövõime väheneb 50 protsenti. Tekivad janu, loidus, jõuetus, peavalu ja halb enesetunne. Inimese tuju langeb ning ta tõmbub endasse, vahendab Kaitse Kodu.

Kuna meie keha ei talleta vedelikku nagu kaameli oma, ei saa me vett ette ära juua. Seetõttu tuleb meil piisavalt planeerida ja pidevalt vedelikku tarbida, et ei tekiks defitsiiti. Väga aktiivses faasis on inimene võimeline higistama kuni liiter tunnis. See tähendab, et vähegi pikema rünnaku käigus võib tekkida juba tõsine vedelikupuudus. Meid ähvardab oht langeda depressiooni, saada migreen ning kaotada lahinguvõime ja langeda rivist välja. Enamasti seda muidugi ei juhtu, sest veevarude eest on ettenägelikult hoolitsetud.

Aga vaatame kolme erinevat viisi, kuidas metsas liha söömiskõlbuliseks muuta:

Liha lõkke all, peal ja kohal

Kui veega on korras, siis tasub mõtlema hakata toidule. Terve inimesega ei juhtu suurt midagi, kui ta paar päeva ei söö, kuid täis kõhuga on ikka parem olla ja jõuab ka rohkem.

Kuigi õppuse ajal metsloomi küttida ei tohi, võib toorest liha ikka ette juhtuda. Näiteks toob rühmavanem kompensatsiooniks selle eest, et unustas joogivett tellida. Ja isegi kui ta seda ei tee, ei jookse mööda külge maha teadmised selle kohta, kuidas metsas käepäraste vahenditega liha valmistada. Augus valmistades annavad lihale maitset voodriks kasutatud sammal, kuuseoksad või puulehed, suitsutades suits, laual küpsetades jääb liha naturaalse maitsega.

Liha augus

Kaeva üks korralik auk ja vooderda see seest kividega. Tee augu sisse lõke, mis peaks põlema kuni 2kilose lihakoguse puhul vähemalt 2 tundi pluss tund iga lisakilo kohta. Seega 4 kilo liha jaoks 4 tundi.
Kui kivid on piisavalt kuuma saanud, eemalda põhiosa lõkkest. Vooderda auk turbasamblaga ning aseta sellele liha. Pane sellele veel sammalt ning kata kogu kupatus mullaga nii, et kividest õhkuv soojus kuskilt välja ei pääseks.

Umbes 4 tunni pärast ava auk ja lase hea maitsta. Kindlasti tasub silmas pidada, et väiksemad lihatükid saavad kiiremini valmis. Sambla kogusest olenevalt on ka lõpptulemus erinev. Rohke sambla korral on liha haudunud, väiksema koguse puhul ahjuliha sarnane. Sambla sisse võid panna ka kartulit, porgandit ja teisi köögivilju. Kui sammalt pole võtta, võid kasutada kuuseoksi. Tulemus on üldiselt sama.

Vinnutatud liha

Ihu nuga teravaks ning lõika liha umbes 2–3 mm paksusteks viiludeks. Seejärel ehita puulattidest kuni 2 meetri kõrgune kolmnurk. Umbes 1 kuni 1,5 m kõrgusele põimi peenikestest kooritud okstest rest, kuhu aseta liha. Kolmnurga alla tee väike lõke, kuhu võid panna suitsuks ka toorest puud ja lehti.
Kata kolmnurga ülemine osa kuuseokste või lehtpuuvihtadega. Sobib ka mõni tehismaterjal, näiteks present – oluline on, et suits ja kuumus niisama lihtsalt minema ei pääseks ja et kate ise tuld ei võtaks. Kui temperatuur on õige, valmib liha sellisel moel umbes 8 tunniga. (Pilt: Kristjaniga grillima 2)
Küpsetatud liha

Esmalt tuleb leida kergelt pehkinud pakk või puujupp ja lüüa see laudadeks. Laudadele aseta liha ning kinnita kuuseokstest tehtud tikkudega. Seejärel pane lõkke äärde, olenevalt temperatuurist ja kaugusest, kergelt vinduma või küpsema. Mõne tunni pärast on liha valmis ning sa võid sööma asuda.

Vaata ka videot, kuidas ilma grillita metsas liha ikkagi valmis küpsetada: