Piknikke on peetud aga kõikjal, mis söömisele lisaväärtuse annab. On peetud piknikke paadisildadel ja aerupaatides, on seda tehtud Lasnamäe 9-kordsete majade katustel, kust avaneb sulnis vaade Tallinna lahele. Piknikku on peetud ka kirikutes ja surnuaedades, linnaaedades ja nii edasi.

Aga kombineerime ühe roa ja ühe koha Tallinnas, kus õues süüa:

1. Botaanikaaed ja kartulisalat

Tallinna Botaanikaaed on üks pealinna pärleid, mille suur pindala ning erinevad taime ja puukooslused annavad mõnusat avastamisrõõmu ja pakuvad ka hubaseid paiku, kuhu oma piknikulina laotada. Seda nii suurematele seltskondadele, romantikat ootavatele paaridele kui ka peredele. Botaanikaaias on muru alati niidetud ning piknikulised saavad rahus nautida ilma ja linnulaulu.

Klassikalisim piknikuroog ei ole kuidagi sarnane klassikalise Olivier'i salatiga, vaid pigem on suurtele kartulitükkidele lisaks hakitud kerge valik sibulaid, porrulauku ja ürte ning sellele lisatud väga malbe majoneesiga koorekaste. Iga piknikuroa juures on oluline, et tegemist oleks värske salatiga nii maitselt kui valmistuselt. Värsketest suvekartulitest valmistatud salati saab vabalt teha valmis päev varem, ideaalne oleks aga see, kui salati (kartul, punane sibul, porrulauk, till, petersell) ja kastme (majonees, hapukoor, sidrunimahl, törts sinepit) saaks segada kokku alles viis minutit enne söömist.

2. Loomaaed ja baguette-võileivad

Loomaaeda ei lubata koeri või jalgrattaid, kuid piknikule kutsutakse kõiki! Loomulikult tuleb hiljem enda järel tekitatu kõik koristada, kuid millal Te viimati võtsite einet samal ajal uurides loomade elu? Loomaaias pikniku pidamisel on see peamine boonus, et enne söömist saab teha tiiru ning tutvuda loomadega tervelt planeedilt.

Võileivad on teine äärmiselt klassikaline toit, mida piknikule ette valmistada. Kuna piknik on enamasti selline einetamisviis, kus parimaks kaaslaseks ja noaks-kahvliks on meie enda näpud, tuleks teha võileivad sellised, et nende otsast saab õues lõigata sentimeetri-kahesed viilakad. Parim viis selliste võileibade valmistamiseks on kasutada klassikalist Prantsuse pikka saia või baguette'i. See, millega need saiad täita, on iga sööja oma valik.

3. Linnahalli katus ja ausutatud oad juustuvalikuga

Urbanistlikuma eine söömiseks pole Tallinnas parema vaataga kohta, kui seda on Linnahall ja selle hiigelhoone katus. Üks nõukogude-Tallinna vingemaid ehitisi on hetkel vaikselt küll tagasi algosadeks muutumas ning loodusega taasühinemas, kuid piknikuseltskonna võtab ta alati vastu. Linnhalli merevaade sobib imeliselt piknikuks päikeseloojangul ning pimedal, sumedal suveõhtul.

Hakkame jõudma suvega sinna kus herned ja oad on valmimas - pole midagi paremat, kui soolas keedetud oad, millele riivida peale värsket Parmesani juustu või mida süüa koos oliiviõlise kitsejuustuga. Samuti võib enne pikniku võtta valikusse suurte põldubade asemel väiksemad Türgi oad, mida kiirelt keedetud vees blanšeerida ning seejärel küüslaugus pannil läbi ehmatada. Mõnusad nii kuumalt kui jahedalt. Lisaks heale, maalähedasele ja ausale maitsele on oad ka väga kasulikud.

4. Kakumäe/Pirita rand ja arbuusi-fetasalat basiilikuga

Rannapikniku all võib mõelda nii suvepäeva einet päevitamise kõrvale või õhtueelset ranna ja rannametsa puutejoonel klaasikest kihisevat vaatega Tallinna lahele. Mõlemal on oma jõud ja romantika. Randa võib lõunapiknikut nautima sõita ka jalgratastega vaid korraks, samas võiks ikkagi planeerida pikema olemise. Parimad paigad, kus Tallinnas rannapiknik pidada on Kakumäel asuv kivisem, kuid maalilise vaatega rannariba ning Pirita ranna Viimsi poolne jupp.

Enam suvisemaks vist salatiga minna ei saagi - arbuusitükid, värske basiilik ning maitseks soolakat, värsket fetajuustu. Kui Kreeka salat tundub piknikul liigselt tavaline, võtke valmistada üks arbuusil põhinev salat. Tegemist on ainsa salatiga maailmas, mis ei kasvata pekki vaid täidab üksnes põit. Loomulikult maitseb kerge oliiviõli ja maitseainetega salat kuumal päeval jahedana nagu pääs paradiisi.

5. Pealinna pargid ja hummus juurviljadega

Tallinnas leidub parke palju, kuid kui räägime piknikupidamisest, siis tuleks kõne alla kõige tihemini ehk see kõige aadellikum ja peenem - Kadrioru park. 18. sajandil Peeter I poolt loodud park ja loss pakuvad imelist äraolemist ka vaid murulapil pikutades. Kadrioru lossi park pole aga vaid see, mis on Luige tiigi juures - pargi põhiline osa venib peaaegu kuni Lauluväljakuni ning peidab endas mõnusaid nurgataguseid, avaramaid ja rohkem puudega kaetud alasid.

Lähis-Ida mekki ka Eesti piknikulauale. Hummus on viimastel aastatel muutnud Eestis peaaegu, et olulisimaks snäkiks - seda pakutakse nii kohvikus kui restoranis, nii kodudes kui valmistatakse kaasa tööle. Samas tuleb tunnistada, et taimetoidulisest söögikraamist on hummusel ehk kõige rohkem pakkuda. Lisaks see söök valmib kiiresti.