Ateenapäraselt kerge Kreeka salat

Nagu enamuste rahvusroogadega, on ka igal kreeklasel oma ja see ainuõige Kreeka salati retsept. Tõele au andes ei varieeru need maitsed ja koostised liiga palju ning iga salat, mis serveeritakse värsketest, äsja lahti lõigatud juurviljadest, oivalise oliiviõli ja soolaka fetajuustuga, viib keele alla ning tekitab ausa “Kreeka” tunde.

Tegelikult tähendab Kreekas tuntud salati originaalnimi – see, mis on kirja pandud Kreeka keeles menüüdesse - "horiatiki salata" külasalatit. Külasalati "kohustuslikud" komponendid on tomat, punane sibul, oliivid ja fetajuust. Kreeka salati valmistamisel on kõige olulisem see, et kasutatakse küpseid ja hooajalisi aedvilju. Kui parasjagu pole saada kvaliteetset kurki või paprikat, siis võib need välja jätta. Salatilehtede lisamine siia salatisse on pigem Ameerikalik traditsioon.

Lisaks värsketele juurviljadele, millel on aus ja maalähedane aroom ning maitse, on Kreeka salati valmistamise lisaeeldusteks kvaliteetse oliiviõli ja fetajuustu olemasolu. Feta on Kreekas peaaegu, et kõige olulisem toitaine – ta on nii toit kui maitseaine ühes elemendis. Näiteks salatites on juust pigem maitseaine, samas kui grillilt võetuna ja oliiviõlise sajaga süües, on tegu eelroaga. Õige feta on aga tugeva konsistentsiga, lõigatav ning murenev. Kreeka salatile lõigatakse peale paksem viil juustu, murendatud või tükiline feta on pigem nõrga kvaliteedi märk.

Head salatit ei ole võimalik teha ilma kvaliteetse (külmpressitud) oliiviõlita. Külmpressitud oliiviõli maitse sõltub oliivide sordist, kasvukohast, viljade korjamise ajast ja mitmest muust tegurist. Kreeka oliiviõli peetakse üheks maailma parimaks ning õige Kreeka salati valmistamiseks tuleks just Kreekast või riigi saartelt pärit oliiviõli kasutada.

Kreeka köök

Kreeka köögil on väga palju mõjusid nii kaugematest kui lähematest aegadest., kuid üks on selge … Kreeka roogasid ja jooke peetakse huvitavateks ja tervislikeks. Nagu teisedki Vahemere-äärsed köögid, sisaldavad Kreeka toidud rikkalikult puu- ja köögivilju, olulised on kalad ja mereannid. Mereliste roogade väliselt eelistatakse näiteks lamba- ja veiseliha.

Palju kasutatakse tomatit, oliive, küüslauguküüsi, sibulaid, pähkleid, kitse- ja lambapiima. Üks tuntumaid Kreeka juustusorte on feta. Eestis on Kreeka toitudest tuttavad näiteks Kreeka salat ja dolmad (viinamarjalehte keeratud segu riisist ja hakklihast, meenutab kogu Ida-Euroopas levinud kapsarulle).

Kreekas on vana veinitraditsioon, kus pikka aega olid igal külal või saarel oma viinamarjasordid. Viimastel aastakümnetel on Kreeka veinikultuur siiski Euroopaga tugevalt ühtlustunud ning palju kasvatatakse mujalt pärit sorte, mis on Euroopa turul harjumuspärasemad, omamaised veinisordid on jäänud vähemusse ja neid eksporditakse harvem. Kangematest alkohoolsetest jookidest on tuntuim aniisimaitseline ouzo.

Magustoitudes pruugitakse peamiselt mett (näiteks loukoumades – õlis praetud mee- ja kaneelisiirupipallides), pähkleid ja rosinaid. Kuulsamate magustoitude hulka kuuluvad roosikeedis ning halvaa vahukoore ja šokolaadiga.

Valmistamine

• Lõika tomatid vaba käega suupärasteks tükkideks. 
• Koori kurk, lõika pikki pooleks ning viiluta korralikud viilud. 
• Paprikast lõika suupärased ribad. 
• Punane sibul lõika õhukesteks poolkuudeks. 
• Säti tomat, sibul, paprika ja kurk taldrikule, aseta juurde oliivid ning lõika fetajuustust paar paksu viilu ning aseta need salatile tipuks. 
• Maitsesta basiiliku, soola ja pipraga ning kalla üle viisaka koguse oliiviõli ja sidrunimahla seguga. 
• Söö koos pehme saiaga. Kõrvale serveerida külma valget veini. 
• Head isu!