Detsember
Seal see nüüd on! Kogu pere on end kaunilt valmis sättinud, laud on kaetud lumivalge linaga, klaasid sädelevad küünlavalgel ning silm püüab korraga kinni kümneid kausse-vaagnaid. Proovimata ei jää neist ükski: ei kallerdava lihasüldi, kreemise pasteedi, ohtrate salatite, siidiste kastmete, vapustavalt hästi lõhnava hapukapsa, iseküpsetatud sooja leiva või krõbedaks säristatud verivorstidega. Toas levib praelõhnade sekka magusalt vürtsikate piparkookide ja kuuma glögi hõngu. Uhkeldavale valikule vaatamata on meie, eestlaste jõululaual aga alati üks keskpunkt – tavaliselt mõni ülipehmeks küpsenud suures tükis lihapraad, part või hani, vahel ka kala. Seda kõike jagub esimeseks jõulupühakski ning õigeks jõulumaitseks peavad paljud meie seast kõike seda, mida lapsepõlvekoduski tehti. See on justkui omamoodi ilmasammas, alustugi, millest me kinni haarame ja millele ehitavad oma keerukaid tehnikaid ja õrnu maitsekooslusi üles ka kõige profimad peakokad. Tundub, et vaid kaugeid lapsepõlvemälestusi kindlalt tundes saame lubada endale mänge mõne uue maitselisandiga, ilma et kogu klaar maitseehedus koost pudeneks.
Mulle meenub mõnede aastate tagune tormakas uuendusmeelsus, kui verivorste hakati tegema igasuguste maitselisanditega. Üle püüti üksteist trumbata vürtside, suuruse ja kes teab veel millega, aga tegelikult ootasime me verivorstilt ikka seda vana head mekki, kuhu pole topitud ei tšillit, suitsumaitset ega magusläägeid jõuluvürtse.
Need tunduvad lihtsalt võõrad, kuigi uudisvorstid olid iseenesest ju head. Nüüd on parimat verivorsti valitud juba aastaid, aga lemmikuks saab ikka üksnes selline vorstike, mis on igati tavaline ja traditsiooniline.
Jõulud puudutavad nii tundeid kui ka vanu tavasid. On hea mõelda, et just sel ajal pääsevad toidutraditsioonid täie hooga valla. Aeg, mis muidu nähtamatu, tuletab end meelde. Minevik, olevik ja tulevik sulavad justkui kokku. Ukse lööb peagi valla meile armsa Eesti sünnipäev ja mulle tundub, et see maitsete pidu pole enam sugugi nii traditsioone täis pikitud kui jõulud.
Soovime teile, kes te toitu iseendastmõistetavaks ei pea, vaid seda suure hoole ja armastusega keedate-vaaritate, kogu Oma Maitse toimetuse poolt mõnusat jõulupühade planeerimist!