Oktoober
Meie naabripere on juba mitu kuud kasutanud e-poe teenust. Kui sul on kolm last ja te mõlemad käite vahetustega tööl, kui ükst teist ei juhi autot ja ainuüksi leiva-piimakogused on sedavõrd mahukad, tundub see lahendus kõikepäästev. Sest kuidas sa lohistad last enne kojuminekut veel lasteaiast poodi, et siis koos suurte kottidega koju vaaruda? Et kõik oleks värske ja jõud kotist enam-vähem üle käiks, peaks poes käima igal õhtul.
E-poega on hoopis teised lood. Istud mugavalt diivanil ja lohistad toidupakkide pildikesi arvutiekraanil edasi-tagasi. Koos sellega libistad mõtteis üle rohkem kui ühe õhtu isud ja soovid ning mõtled peagi läbi terve nädala vajadused. Vähemalt selliste tüütute põhiasjade osas nagu piimatooted, liha ja juurviljad. Minu virtuaalsesse ostukorvi lendavad ka mõned majapidamisvahendid ja üks arbuus. Viimane pidavat olema üks enimostetud e-kaup, meenub mulle kuskilt uudistest loetu. Raske on seda autossegi tassida, rääkimata siis kodust, ja kott saab ainuüksi seda täis. Kaubavalik on e-poes täiesti okei, kui vajad põhilist. Elevus aina kasvab, kui leian sealt nii oma lemmikjahu kui lemmikjäätisegi, lihad on aga kõik valmis tükeldatud-pakendatud, suurema osa moodustavad igatmoodi marineeritud tooted. Valmis viilutatud lihasteigid sobivad ja üks grill-liha variant ka. Lohistan ka selle soovi oma ostukorvi, kuigi poes ma neid tooteid tavaliselt kaasa ei haara. Kujutan juba ette, kuidas töödeldud toodete osakaal nüüd peagi ka meie peres tohutu kiirusega kasvama hakkab ja kuidas turulkäimine ongi muutumas üha enam gurmaanide ja toiduteadjamate hobiks. Lihakere kaupa tükeldusi pole superpoest mõtet otsida, seda saavad pepsimad teha ikkagi ainult turul või poeleti taga ise füüsiliselt kohal olles. Tahaks lausa ennustada väikeste gurmeepoodide õitseaega ...
Õhtuhämaruses vurab poeauto meile vaikselt majaukse ette. Noogutame sõbraliku autojuhiga vastastikku tervituseks ja juba paari minuti pärast tõstan asju kottidest külmikusse ja kappidesse ning olen uue teenuse ja enda ettevõtlikkusega väga rahul. Milline aja ja jõu võit!
Pärast esimest vaimustust tellime me oma toiduaineid koju veel paar korda, kuni hakkan märkama, et spinatipakk rikneb külmikus tavalisest kiiremini ja virsikutele tulevad plekid peale juba järgmisel päeval. Nojah! Tavapoeta niikuinii ikkagi ei saa, sest kahe tellimuse vahepeal sutsasin poodi kohupiima ja hapukoore järele. Ükskord sai leib otsa. Aga me oleme saanud juurde ühe väga hea võimaluse ja õnneks või kahjuks ei asenda see ka ühtegi olemasolevat.
Järgmise nädala tellimuse tegin ka täna hommikul valmis. Aga kõik puuviljad ja rohelise jätan ma sealt välja. Väga mõnus on sellist poelusti omale ikkagi lubada.