Ootuspärasel moel on harjumus suviti oma toidulauda värskusest pungil hoida omamoodi vajadus. Mäletan, et lapsepõlves läks ema ikka lausa närvi, kui me vennaga suvilas sageli üksnes makaronide või kartulite keetmisega piirdusime. Kiire kurgisalat kõrvale ja käis küll. Piiratuse taga oli muidugi kohutav tuhin viia lõpule sel hetkel palju tähtsam kambaluurekas. Veidral kombel püüan olla nüüd ise samamoodi valvel ja tirida õhtuks kööki alati midagi värsket: suuri lõhnavaid lihatomateid, pundi noori tillivarsi, mahlaseid, veel üsna saledaid porgandeid, krudisevaid herneid või kausiga nii küpseid sõstraid, et kaugemale kui otse kausiga lauale neid vedada enam ei annaks.

Meie värskest numbrist leiad augustikuisteks küllusehetkedeks hunniku värskeid ideid nii soojadeks vaikseteks argiõhtuteks kui ka rõkkavateks pidudeks. Erilist rõõmu pakuvad suurtelt vaagnatelt serveeritavad road, mis mõeldud üheskoos nautimiseks, näiteks suitsune aedviljaröst marineeritud feta ja laimiga (lk 75) avokaado-taco’d chipotle-kreemiga (lk 45), peekoni-nacho’d imelihtsa juustukastmega (lk 69) või siis nacho’d suvikõrvitsa, mahlakat sorti tšilli ja fetaga (lk 74) või siis kiire tapas’e-taldrik alates kanalihast vardas kuni suitsumandliteni (lk 73).

Enamasti on igas peres lapsi, kes armastavad küpsetada. Ja see on tõepoolest üks paremaid, peaaegu et täiuslikumaid ajaveetmise viise ajal, mil ekraanide tagant on lapsi päris ellu suhtlema meelitada aina raskem. Aga kui vispel kord juba peos ja jahud-munad rivis, hakkab köögis kohe häid asju juhtuma. ­Ja mis eriti südant liigutab, on see, et ka väga väikesed lapsed toimetavad koos emade-isade-õdede-vendadega üheskoos tohutut indu üles näidates. Milline looduse kingitus! Neile peredele, kus aeg-ajalt koos kokatakse, on meil ka pakkuda üks lastepeo menüü (lk 66).

Kui aega on rohkem, küpseta noortest aedviljadest ja aromaatsetest ürtidest mõnusaid pirukaid. Keera neid pirukasse täidiseks koos pestokastmega (lk 79) või haki veel õitsema mitte läinud nõgeseid või noori spinatilehti filotainasse spanakopita’ks (lk 81). Serveeri koos väikese lonksu külma valge ­veiniga.

Sageli öeldakse, et oled see, mida teed. Seepärast tasub ära proovida ka banaanidest ja Kreeka pähklitest ülimaitsev sai (lk 83), ja kuigi tegu on ehtsa veganküpsetisega, maitseb see samavõrd hästi ka kõigesööjale. Need osalt pehmed, osalt krõbedad pähklid seal saia sees tuletavad meelde, et sügis on uksele koputamas ja reibas (kooli)aasta läbisegi uute spontaansete õnnestumiste ja lootusi-ootusi täis algustega taas kohe käes.