Põdrakanep ei ole kanepi sugulane

Põdrakanepi perekonda kuulub kaheksa liiki. Tänapäeval käsitletakse põdrakanepit sageli pajulille (Epilobium) perekonda kuuluvana. Põdrakanep ja pajulill on pajulilleliste (Onagraceae) sugukonna taimed. Põdrakanepi teised tuntumad sugulased on söödavate marjadega fuksia, väärtuslikku seemneõli andev kuningakepp, ilutaimena kasvatatavad klarkia ja sääskõis, metsataim nõiakold, akvaariumitaim ludviigia jt. Põdrakanep kasvab looduslikult põhjapoolkera parasvöötmes Ameerikas ja Euraasias.
Eestis kasvab looduslikult ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium). Gröönimaa rahvuslill on laialehine põdrakanep. Lõuna-põdrakanep kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis ja Kaukaasias.
Eestis looduslikult kasvav ahtalehine põdrakanep on 60–150 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Põdrakanepi lillakasroosad või harvem roosad või valged 2–3 cm läbimõõduga õied puhkevad juunist septembrini. Kõige rikkalikumalt õitseb põdrakanep juulis. Alt sinakasroheliste süstjate lehtedega põdrakanepit võib kasvamas kohata raiesmikel, põlendikel, metsaservades ja raudteede ümbruses. Sügisel küpsevad pikkades saledates kupardes lendkarvadega seemned.
Põdrakanepi lehti, varsi ja õisi kasutatakse meditsiinis, kulinaarias ja loomasöödana, lendkarvu on kasutatud ka padjatäitena. Mesinikud hindavad põdrakanepit hea meetaimena.
Põdrakanep ei ole kanepi sugulane ega sisalda psühhoaktiivseid aineid, kuid on kõrge kasvuga nagu kanep ja põdrakanepi kuivatatud varsi on kasutatud sarnaselt kanepiga nööri valmistamiseks.
Põdrakanepit saab kasvatada ka aias ilu- ja toidutaimena, kuid kiiresti risoomide abil laieneva taimena vajab see palju ruumi.

Kuidas kasutada noori võsusid?


Põdrakanepil on kõige paremad kevadised esimesed, umbes 20-sentimeetrised võsud, mille lehed on veel pisut lillaka varjundiga. Need on mahlased ja krõmpsuvad ning neid võib kasutada sarnaselt spargliga.
1. KORJAMINE
Kuna põdrakanep on kiire kasvuga, siis pikemaks kasvanud taimedel tuleks kasutada ladvaosa ja lehti. Mida rohkem kinniste lehtedega on ülaosa, seda hõrgumalt maitseb vars, ning vastupidi, vanematel taimedel kipuvad võsud puituma ja need pole kulinaarselt enam nii väärtuslikud.
2. KUUMTÖÖTLEMINE
Põdrakanepi võsud vajavad esmalt kuumtöötlust. Keeda neid soolaga maitsestatud vees, kuid tunduvalt hõrgum jääb maitse siis, kui need võis või õli ja või segus kiiresti pannil läbi praadida. Hiljem piisab, kui lisada veel vaid veidi soolahelbeid.
3. SERVEERIMINE
Lisandiks sobivad täpselt samad klassikud nagu harilikule sparglile: sulavõi, Hollandi kaste, parmesan, seest vedela munakollasega pošeeritud muna, prosciutto ja kõik muud head asjad. Kiirelt läbikuumutatud põdrakanepi varsi saad hooajal ka lihtsalt lisandina pearoa juurde soojaks salatiks sättida.
4. MIDA VEEL?
Põdrakanepist võid valmistada nii maitsevõid, pestot, hakkida salatisse ja lisada panniroogadesse ja suppidesse. Võsusid saab ka marineerida.

Põdrakanep ehk metsspargel Hollandi kastmega

Kahele

12 noort põdrakanepi vart
oliiviõli
soolahelbeid
HOLLANDI KASTE:
2 suure muna munakollast — külmkapikülmana
1 sl vett
120 g võid
1–2 sl sidrunimahla
näpuotsaga soola
värskelt jahvatatud (valget) pipart

1 Esmalt valmista kaste. Selleks ehita topeltpõhjaga kauss ehk veevann. Pane umbes tassitäie veega tulele kastrul, millele aseta teine kastrul, mis ei puuduta põhjaga alumises kausis olevat vett. Kuumuta alumises kastrulis vesi nii, et see keeb hästi vaikselt. Kalla munakollased pealmisesse kaussi, lisa vesi ja vispelda segu mikseriga umbes pool minutit, kuni segu on veidi paksemaks ja heledamaks muutunud. Pidevalt vispeldades lisa sulavõi. Kui soovid eriti sametist tulemust, kasuta selitatud võid. Lisa kastmele vispeldades sidrunimahl, sool ja pipar.
2 Kui kaste on valmis, kuumuta pannil keskmisel kuumusel oliiviõli. Võid õlile lisada ka veidi võid. Aseta pannile põdrakanepi võrsed ja kuumuta mõne minuti jooksul läbi. Keera vahepeal põdrakanepi külge. Tõsta pannilt, puista peale soolahelbeid ning serveeri kohe koos kastmega.

Soovitus!

Siidise tulemuse saad, kui kurnad kastme veel ka läbi tiheda sõela, et eemaldada vähimadki tükid.