Meil kõige enam tuntud ja Aasia köögis täiesti asendamatu nii piima kui ka koore rollis. Kookospiima ei valmistata, nagu sageli ekslikult arvatakse, mitte kookospähkli sees olevast veest, vaid küpse kookospähkli viljalihast, mida leotatakse kuumas vees. Kookoskreem tõuseb vee pinnale ja see kooritakse ära. Kookospiimal nagu ka kookosõlil on omadus jahedas taheneda. Purgis jahutatud kookospiim muutub kihiliseks — pinnale tõuseb tahe kooretaoline mass ja alla valgub lahja vedelik. Vahustamiseks sobibki vaid tahenenud paksem kookospiima osa. Vesisemat osa kasuta näiteks smuutides, suppides või hautistes. Iseendastmõistetavalt on kookospiim piima- ja laktoosivaba.

Kookosjahu


Kookospähklist valmistatakse ka kookosjahu. See on kookospiima tootmise jääkprodukt. Kookosjahu on kiudainerikas ja sisaldab tavajahudest vähem süsivesikuid, mille tarbimine aitab omakorda meie ainevahetust erksana hoida. Taas iseendastmõistetav väike meeldetuletus — kookosjahu on gluteenivaba. Kookosjahu kasutades tuleb silmas pidada vaid seda, et see on hea imamisvõimega, mistõttu tuleb küpsetistesse lisada kas vedelikku või vähendada jahukogust. Kookosjahu sobib hästi näiteks pannkookide või küpsetuspulbri toel kerkivate küpsetiste valmistamiseks.

Kookosvesi


See on üks kergemini omastatavaid toitainerikkaid vedelikke, mida näiteks keerulistel sõjaaegadel tilgutati füsioloogilise vedeliku puudusel otse veeni – sedavõrd täpselt sobitub kookosvesi oma toitainete ja mineraalainete poolest meie keha vajadustega. Seetõttu sobibki kookosvesi hästi enese turgutamiseks või sportlastele taastumiseks pärast füüsiliselt koormavat treeningut.

Kookosrasv ja kookosõli


Kookosrasval ja kookosõlil sisulist vahet ei ole, tegu on ühe aine kahe olekuga. Tahke valge kookosrasv (nimetatakse ka kookosvõiks) sulab 25 kraadi juures, muutudes vedelal kujul läbipaistvaks õliks. Kookosõli saadakse kookospähklite tükeldatud viljaliha pressimisel, mille puhul ei tõuse temperatuur kõrgemale kui 32 kraadi, ning seetõttu on kookosrasvale lisatud sageli ka termin extra virgin. Kookosrasval võib olla kookosele iseloomulik veidi lääge maitse ja aroom, kuid saadaval on ka lõhnatuid ja maitsetuid variante. Kookosõli on köögis hinnas eelkõige selletõttu, et see rasv talub hästi kõrgeid temperatuure.

Kookosrasvast on saanud kõige vastandlikum kookospähklist toode. Laialt on levinud toitumissuundi, kus soovitatakse pea piiramatult kasutada extra virgin’i kookosrasva (1–4 sl päevas), ja on samas toitumisteadlasi, kelle nõuannete järgi peaks kookosrasva pigem mõõdukalt tarbima. Kookosõli pooldajad toovad välja kookosrasva antibakteriaalseid ja toitainete imendumist soodustavaid omadusi, lisaks aitab see rasv alandada halva kolesterooli taset, tugevdab immuunsust, stimuleerib ainevahetust jpm. Kookosõli vastaste argumendiks on aga fakt, et kookosrasv taheneb, mistõttu sisaldab kookosõli küllastunud rasvhappeid, mis on ohuks südameveresoonkonna tervisele.

Uuemad uurimused on siiski pigem hakanud kookosõli rehabiliteerima ja tunnustama kui täisväärtuslikku ja tervisesõbralikku toidurasva, manitsedes samas mõõdukale tarbimisele nagu rasva puhul ikka. Kookosrasva kohta öeldakse tabavalt, et see mõjub kehale nagu tass kanget kohvi, aga ilma kõrvalnähtudeta. Kui kasutad harjumuspäraselt köögis kookosrasva, hoiab see sinu energia küll üleval, ent vererõhk ei tõuse ning ka peavalu, mis paljusid kohvi juues kimbutab, jääb ära. Teadlastele pakub suurt huvi ka hetkel veel palju küsimusi tekitav nähtus, kuidas kookosõli rasvhappeline koostis näib aitavat parandada aju töid ja tegemisi, sh leevendada ka depressiooni ja ärevust.

Kookospähklid on väga toitainerikkad!


• Sisaldades rikkalikult kiudaineid ning vitamiine C, E, B1, B3, B5 ja B6, pole ime, et kookoshelveste lisamine oma menüüsse ära tasub.
• Mineraalainetest väärivad nimetamist raud, seleenium, kaltsium, magneesium ja fosfor.
• Kookosrasv toetab keha hormonaalse tasakaalu loomist.
• Kookostooted sobivad hästi nii laktoositalumatuse ja gluteenivaba menüü korral kui ka vegantoitujatele piima ja koore asendajateks.