Brändijuhi sõnul asub viina sünnihäll Venemaal ja Poolas. Kuna see kange jook oli pikalt omane üksnes Ida-Euroopale, leiab maailma kõige pikemate viinatraditsioonidega riigid just sellest piirkonnast.

Venemaa

Kõige pikaajalisemate viinatraditsioonidega riik on kahtlemata Venemaa, kus viin on rahvuslik traditsioon ja uhkus.

Kui Eestis on tavaline, et juuakse paar pitsi viina ja pannakse pudel sügavkülma järgmist korda ootama, siis venelaste jaoks on kõik või mitte midagi. Nii ei saa viina võtmist lõpetada enne, kui pudel on põhjani joodud. Viina peab ühe pudeli algusest lõpuni kallama sama inimene, sest usutakse, et kui kallajat vahetada, jäävad inimesed liiga purju ja ka tüli on kergem puhkema.

Idanaabrid usuvad, et toit aitab joojal kauem vastu pidada ja kehva enesetundegi eemal hoida. Nii kuuluvad viina kõrvale sakuskaks rasvane liha ja heeringas ning majoneesirikkad salatid, samuti marineeritud ja soolatud seened ning erinevad köögiviljad.

Kas teadsid, et venelastel on kombeks peole hilinejatele määrata trahviks üks suurem viinapits? Peeter Suure arusaam karistusest ja pitsist oli suisa 1,5-liitrine klaas, mis hilinejale karge hundijalaveega täideti. Kes üks kord hilines, ei teinud seda ilmselt enam kunagi!

Poola

Kuni 15. sajandini peamiselt õlut armastava rahvusena tuntud poolakad ütlevad, et viin on nende DNA, ajaloo ja traditsioonide oluline osa. Esiti ravimina tuntud kange joogi nautimiseks kutsutakse tänapäeval kokku sõpruskond ning viina juuakse selles riigis venelastega sarnaselt ehk pitsist ja puhtalt. Traditsioone armastavad inimesed peavad viina segamist mahlaga või kasutamist kokteilides lausa kriminaalseks. Viin on läbi ajaloo olnud au sees ja väärtuslik: sõdade ajal toimis kange jook ka vahetusvaluutana.

Poolakatele pole oluline, kui suur või väike on klaas – viina tuleb igatahes võtta ühe lonksuna. Samas on aastate jooksul üha populaarsemaks saanud ka nii-öelda kultuurne joomine, kus kiire pitsi asemel võetakse joomise ja nautimise jaoks aega.

Tasub meeles pidada, et kui lähed pudeliga poolakale külla, siis koju ei ole kena minna enne, kui pudel on tühi!

Pulmades on aga traditsiooniks saanud kibe viin ehk „Gorzka wódka”. Traditsiooni kohaselt palutakse noorpaaril enne esimese toidukorra serveerimist ja hiljem vastuvõtu ajal viina n-ö magustada, mis tähendab, et nad peavad suudlema samal ajal kui külalised laulavad laulu kibedast viinast. Ütlemata ei jää ka „Na zdrowie!”, mis tähendab poola keeles terviseks.

Ukraina

Üks on kindel – ukrainlased armastavad toosti öelda! Esimese toosti ütleb tavaliselt võõrustaja, kes tänab oma külalisi. Reegel on ka see, et esimese ja teise toosti vahe ei tohi jääda liialt pikaks. Kui teise toosti teema on inimese enda valida, siis kolmas toost kõlab kombekohaselt naiste auks. Toostid on osaks rõõmsatest sündmustest, aga ka näiteks matustest, kus pärast kadunukese mulda sängitamist kõlavad head soovid ja meenutused. Peielaud on ühtlasi ainus koht, kus ei ole pärast toosti lubatud klaase kokku lüüa.

Kui viinapudel on tühi, asetavad ukrainlased selle kibekähku laua alla. Tegemist on vana kombega, mis pärineb ajast, mil kõrtsmik luges õhtu lõppedes kokku laual olevad tühjad pudelid ja arvutas selle järgi arve suuruse. Tihti püüti aga kõrtsmikku tüssata ja peideti pudelid laua alla.

Sarnaselt Poolaga kuulub ka Ukrainas viin pulmapeo juurde. Nimelt on tavaks, et samal ajal kui pruut istub, proovivad külalised varastada ta kingasid. Kui külaline suudab seda teha, pakub ta pruudile võimalusi kinga tagasi saamiseks. Kuulsaim tagasiteenimise võimalus on kingast joomine ehk kinga sisse pannakse viinaga täidetud klaas, mis tuleb tühjaks juua.

Valgevene

Valgevenes armastatakse lisaks klassikalisele viinale ka leivast või jõhvikatest valmistatud viina, samuti maitseviinasid, millesse poetatud pipart, mett ja kasepungasid. Selget hundijalavett peetakse eelkõige pidulike sündmuste joogiks.

Sarnaselt Venemaa, Ukraina ja Poolaga on ka Valgevene kultuuris viin väga olulisel kohal ning oluline osa ka näiteks kosja sobitamisest. Enne kui peigmees saab kosja minna, peab kosjasobitaja külastama potentsiaalse pruudi maja ning endaga kaasa võtma toidu- ja joogipoolist. Kui kosjasobitaja pakutud noormees pruudi isale ja emale meeldib, peab peigmees viina ühes võtma ning vanematega pruudi koju minema.

Eks tänapäeval on sedalaadi kosjas käimist vähe, aga kui minnakse, siis ikka pudeli viinaga!

Kuna valgevenelastele meeldivad maitseviinad, siis on ka nende rahvusjook Krambambula valminud viinast, millesse segatud mesi ja ürdid.

Rootsi

Rootsi ei asu küll Ida-Euroopas, kuid moodustab eeltoodud riikidega maailmakaardil n-ö viinavöö, kus hoitakse viina ja sellega seonduvaid traditsioone au sees.

Üllatuslikult valmistati viina selles karge kliimaga riigis algselt hoopis viinamarjadest ja ka erinevatest teraviljadest. Kui 14. sajandil tunti viina kui ravivahendit ja 16. sajandil oli see üksnes eliidi jook, siis 17. sajandiks oli see jook kättesaadav kõigile.

Rootsi viinavõtukultuuri saadavad mõned pika ajalooga traditsioonid, ent neil on ka palju reegleid, mis ütlevad, kuidas viina võtta ei tohi.

Ükski kange jook ei lähe rootslastel alla enne, kui pole kõlanud mõni populaarne joomislaul. Nii ei tasu imestada, kui restoranis tõuseb terve laudkond püsti ja viinapitse käes hoides kõlab „Helan går, sjung hopp faderallan lallan lej, helan går, sjung hopp faderallan lej”. Olgu öeldud, et mitte keegi ei tohi juua enne, kui laul on lõppenud.

Viinavõtmise reeglid ütlevad, et üksi pole ilus juua, samuti ei tohi juua laste ees ja kindlasti peab toosti ütlema. Keskajal võis toostist keeldumine lausa surmaga lõppeva võitluseni viia.

Põnev joogimaailm ootab avastamist www.joogikultuur.ee

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Jaga
Kommentaarid