Tehniliselt pole muidugi päris korrektne erinevatest taimedest tehtud kuumi jooke teeks nimetada, sest päris õige tee saab teepõõsa lehtedest. Kuid kui sa pole just teepuritaan, siis ülemäära palju tähelepanu pole mõtet sellele pöörata. Tee, leotis, tõmmis – kui see töötab, siis pole vahet, kuidas seda nimetada.

Kadakamarja tee
Magus-mõrkja maitsega kadakamarjad sisaldavad muuhulgas suhkruid (kuni 40%), eeterlikke õlisid ja vitamiine. Parim aeg täiesti küpsete kadakamarjade korjamiseks jääb sügisesse, kuigi valmis vilju võib puult leida ka teistel aastaaegadel, sest need ei varise valmides kohe maha. Kes ei tea, siis valmis kadakamari on tume-tume sinist, pea aegu musta värvi. Toored seevastu on... õigus, rohelised!

Olles nüüd selliste botaanikaalaste teadmistega varustatud, võid julgelt kadakamarja teed valmistama hakata. Saagu enne veel öeldud, et kokakunstis on selle okaspuu viljad leidnud kasutust mitte niivõrd teena vaid peamiselt maitseainena erinevate rasvaste roogade juures. Näiteks seaprae, mis ei tähenda, et seda ei või kasutada muude toitude maitsestamisel.

Aga nagu öeldud, saab kadakamarjadest teha ka teed, mis maitseb hea ning aitab ka mitmesuguste hädade nagu külmetushaigused vastu. Aga kuidas siis? See on imelihtne. Sul on ainult vaja paar teelusikatäit kadakamarju, joogikruusi, pool liitrit vett, lõket ning aega. Mulju marjad kruusipõhjas kergelt puruks ning vala kuum vesi peale. Lase tõmmata kümme kuni viisteist minutit. Või hoia madalal temperatuuril sama kaua aega.

Siinkohal tahab Vambola ja ilmselt ka tervishoiuministeerium, kui see eksisteeriks, teid hoiatada, et kadakamarjad on vastunäidustatud neerupõletiku, soolepõletike ja haavandtõve põdejale. Ettevaatlik tuleb olla ka kõrge vererõhu, südamepuudulikkuse, nahahaiguste, kõrge palaviku ja raseduse korral.

Kuuse- ja männiokka tee
Teatavasti sisaldavad nii kuuse- kui männiokkad võrdlemisi rohkesti C-vitamiini, kuid seal on ka teisi olulisi aineid. Kuusk sisaldab ohtralt klorofülli, samuti mineraalainete nagu raua, kroomi, vase, alumiiniumi ja mangaani soolasid, eeterlikke õlisid ja parkaineid. Mänd jällegi rohkelt A-vitamiini ning antioksüdante.

Aga noh, ilmselt enam huvitab teejoojat see, kas jook on maitsev või mitte. Ja võib öelda, et kuuse- ja männiokka tee on kõige maitsvam kevadel, kui on uut juurdekasvu. Saab ka muul ajal, kuid sellisel juhul kasuta alati kõige rohelisemaid okkaid. Need on kõige värskemad. Samas tumedama värvusega okkad sisaldavad jällegi rohkem C-vitamiini.

Igatahes, kuuse- ja männiokka tee tegemiseks lõika okkad tükkideks ning puista anumasse, mille sees tahad teed teha. Nagu kadakamarja puhul, on siingi oluline mitte okkaid keeta vaid kallata need üle kuuma veega ja lasta tõmmata, kümme kuni viisteist minutit. Ühest supilusikatäiest okastest saab ühe klaasi teejooki.

Kuna männi- ja kuuseokkaid, samuti kadakamarju kasutatakse rahvameditsiinis erinevate vaevuste leevendamiseks, siis kindlasti pole mõistlik sellest valmistatud asju tarbida väga pikka aega järjest. Kuid see annab sulle juurde ühe võimaluse, kuidas oma maitsepaletti rikastada. Ning ka looduses ellu jääda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid