Muld puhastab õhku

Koskenkorva Vodka Climate Action on esimene toode, mis on valminud koostöös süsinikujalajälge vähendavat põllumajandust edendavaid ettevõtteid ja eksperte koondava Baltic Sea Action Groupiga (BSAG).

Koskenkorva brändijuhi Kerli Tamme sõnul on tegu nii-öelda single-estate-viinaga, mille tootmiseks kasutatud oder on kasvatatud Setälä-Eerola farmis 2020. aasta suvel, järgides regeneratiivse ehk taastava põllumajanduse põhimõtteid – mulla viljakuse taastamiseks on viidud miinimumini elusorganismide tegevust häiriv mullaharimine, põldudel kasvatatakse vahekultuure, hoitakse talvist taimkatet ja kasutusel on minimaalselt väetisi.

„Sellise põllumajanduspraktika puhul suudab muld eriti tõhusalt õhust süsihappegaasi siduda. On arvatud, et kui kõik maailma põllumehed läheksid üle taastuvkasvatusele, saaksime atmosfäärist eemaldada kuni 322 miljardit tonni CO2, mis on pea 10 aasta globaalne heitkogus,” selgitas Kerli Tamm keskkonnasõbraliku joogi väljatöötamise tagamaid.

Abikäsi keskkonnale või turundusnipp?

Kuidas aga eristub see initsiatiiv arvukatest teistest rohealgatustest? Kuidas saab tarbija olla kindel, et tegemist pole lihtsalt ühe järjekordse müügisõnumiga? Eesti juhtiva mullateadlase, Eesti Maaülikooli professori Alar Astoveri sõnul on tarbijad muutunud igasuguste keskkonnasõnumite suhtes õigustatult skeptiliseks.

„Taastava põllumajanduse termin pole veel ühiskonnas juurdunud ja kipub samuti olema nagu veniv püksikumm. Iga tootja soovib massist eristuda, kõik otsivad viise, kuidas oma tootele mõne uue märgise või unikaalse omaduse silt külge saada,“ viitab Astover.

Tema sõnul on aga näha, et Soomes maailma esimest taastava põllumajanduse meetodil kasvatatud odrast valmistatud viina arendav meeskond liigub õiges suunas.

„See initsiatiiv on kahtlemata alles alguses, aga esimesed sammud on läbi viidud igati korrektselt – viljakasvataja on võtnud mulla seisundi seiramiseks põhjalikud proovid ja rakendab taastava põllumajanduse praktikaid , et siduda atmosfääris leiduv CO2 mulda ning muundada see seal püsivaks orgaaniliseks aineks ehk huumuseks. Nüüd näitavad järgmised kaardistused, kui hästi regeneratiivsed meetodid toimivad, ja ilmselt saab hinnangu ettevõtmise tegelikust mõjust keskkonnale nii 5–10 aasta pärast,“ selgitas mullaekspert.

Suur samm kliimaneutraalsuse poole

Anora esindaja sõnul on uudne toode saadaval ka Eesti poelettidel ja siinsetel joogigurmaanidel on ainulaadne võimalus maitsta nii kõrge jätkusuutlikkuse näitajaga viina. Koskenkorva piirituse tootmisel järgitakse nimelt ka ringmajanduse põhimõtteid – 99.9% tootmise tagajärjel tekkinud saadustest taaskasutatakse. Näiteks kasutatakse tootmisel saadud tuhka väetisena, odrakesti bioenergiajaama kütusena ja tärklist loomasöödana.

2021. aasta aprillis pälvis Koskenkorva oma keskkonnaalaste pingutuste eest mainekalt ajakirjalt TRBusiness jätkusuutlikkuse teerajaja (Sustainability Trailblazer) tiitli. 2018. aastal omistas joogimaailma juhtiv väljaanne The Drinks Business Koskenkorvat tootvale Anorale Green Company of the Year märgise. Viina tootev Anora liigub jõudsalt eesmärgi poole saavutada aastaks 2025 oma tootmises täielik süsinikneutraalsus.

Taastavad praktikad kasutusel ka siinmail

Anora esindaja kinnitusel võtsid keskkonnateadlikud Soome tarbijad uudistoote väga hästi vastu, sest üha rohkem kaalutakse maitse ja hinna kõrval ka seda, milline on ühe või teise toote ja tootja mõju kliimale. Kuid kas taastav põllumajandus võiks saada väärtuseks ka Eesti tarbijate silmis?

Eesti mullateadlase Alar Astoveri sõnul on selle eesmärgi saavutamiseni veel pikk maa, sest Eestis taastava põllumajanduse kontseptsiooni praegu kuigi laialdaselt ei tunta.

„Mahepõllumajanduse puhul saame rääkida näiteks väga kindlatest seadustest ja standarditest, mille põhjal määratletakse, kas üks või teine toode on või ei ole mahetoodang. Taastaval põllumajandusel täna veel selline raamistik puudub,“ selgitas ta.

Samas ei tähenda see tema sõnul kindlasti seda, et taastava põllumajanduse praktikaid Eestis ei kasutataks. „Paljud regeneratiivsed viljelusvõtted on Eestis hea põllumajandustava osaks ja näiteks mitmekesise külvikorra nõuded on eelduseks keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks. Samuti viiakse meil läbi uuringuid selle kohta, kui palju suudab meie põllumuld süsinikku siduda, ning väljatöötamisel on ka tarkvaralahendused, mis aitavad põllumajandustoodangu süsinikujalajälge kaardistada. Seega meil pole kasutatud küll taastava põllumajanduse terminit, aga praktikas on need põhimõtted juba rakendatud,“ lisas mullateadlane.

Mis on taastav põllumajandus?

Taastav ehk regeneratiivne põllumajandus väärtustab mulla kvaliteeti ja selle elustikku ning parandab selle võimet siduda atmosfäärist süsinikku, aidates seeläbi leevendada kliimamuutusi. Taastav põllumajandus parandab ka mulla seisundit, mis aitab saada stabiilsemaid saake, ning parandab põllukultuuride ja mulla võimet tulla toime kliimamuutustega. Hästi hooldatud muld säilitab toitaineid ja niiskust ning hoiab ära erosiooni. Selle tulemusel kasvab mulla bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi vastupidavus.

Taastava põllumajanduse lähenemise puhul järgitakse põllukultuure kasvatades muu hulgas järgmisi põhimõtteid:

• mullaharimise minimeerimine;
• mitmekesised külvikorrad;
• vahekultuuride kasvatamine;
• talvine taimkate;
• orgaaniliste väetiste kasutamine.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.