Portsjoni suurus ajab segadusse? Vaata siit, kuidas huulepulk, tennispall ja pangakaart aitavad kaalulangetamiseks õigeid toidukoguseid mõõta
Põhjus, miks me ise nende ettekirjutatud kaalude-mõõtudega üldse oma pead vaevama ei hakkagi, on lihtne — kõik toiduained on pakitud ettenähtust oluliselt suurematesse pakkidesse, millest on üsna lihtne rohkem süüa, kuid üsna keeruline on pista suhu viis krõpsu, kui sul terve pakitäis ees on. Eduõpetuse õpetaja Kai Oja on seda psühholoogiat selgitanud: Me teame, et peaks toituma tervislikult, miks me seda siis ei tee? Ja veel tüütum on hakata mõõtma mingit peotäit kartuliputru või pöidlaotsasuurust tükikest juustu… ning ausalt ei tea küll ühtegi inimest, kes endaga pidevalt köögikaalu kaasas kannaks. Paljud meist aga ei teagi üldse, mis on kasulik ja mis kahjulik: Kaalulangetaja Hander Latt: suure kaalutõusu põhjus oli teadmatus — ma ei saanud aru, mis on tervislik ja mis mitte
Selleks, et asjalood tavainimestele arusaadavaks ja lihtsasti mõistetavaks teha, on Briti poekett Sainsbury`s loonud hea mõõtkava, kus on kasutatud tavalisi ja igapäevakasutuses olevaid asju. Ja nagu näed, on peaaegu kõikide toiduainete soovituslikud portsjonid väga palju väiksemad kui arvasid.
Vaata siit soovituslikke koguseid!
Pähklid — pangakaart
Juust — tikutops
Pasta — ühekordne kohvitops
Punane liha — kaardipakk
Kartulipuder — tennispall
Maisihelbed — CD-plaat
Müsli — väiksem mobiiltelefon
Kala — arvutihiir
Mustikad — hambapastatuub
Friikartulid — nõudepesukäsn
Viinamarjad — prillitoos
Pringles krõpsud — tükk seepi
Jäätis — 56 grammi ehk väike kera heegelniiti
Nutella — veinipudelikork
Salatikaste — teepakike
Ketšup — teeküünal
Või — kaks täringut
Pähklivõi — huulepulk
Moos — jääkuubik
Majonees — väike pliiatsiteritaja
Pistaatsiapähklid — taskurätipakk
Rosinad — suur Post-it
Vaata siit, miks rasv vööle koguneb ja kuidas sellest vabaneda!
Milliseid vigu mehed kaalulangetusel kõige rohkem teevad, räägib personaaltreener Gert Koovit!
