Ewe-Kaisa õppis mõistma, et umbrohi on ka söök: “Ma ei jälestanud, aga olin tõsiselt mures ema pärast, kui ta meile hapuoblikasuppi keetis. Olin naabrinaisele kurtmas käinud, et sahver head-paremat täis, aga ema teeb umbrohust suppi! Täna jumaldan hapuoblikasuppi!”

Triinu isa tegi aga üsna karmi nalja, mistõttu jäid pelmeenid tüdruku laual alati puutumata: “Isa jutu järgi olid need hiired.”

Milline toit sulle täiskasvanuna armsaks on saanud, mida sa lapsena silmaotsaski ei kannatanud?