“Ma arvan, et pered, kes vähem kultuuri väärtustavad, ei ütle ka Prantsusmaal oma lastele, et “lähme nüüd mekutame neid toite”. Aga kes on teadlikumad ja tahavad lapsi kultuurilises mõttes arendada, nendel on kultuuri üks osa köök ja see on nii tugevalt kultuuriga läbi põimunud, et ei saa kuidagi eraldada, kas tähtsam oleks söök või teater – mõlemad on võrdsed,” ütleb ta.