Prantsuse keele õpetajana on Eval suve­vaheajalgi ikka lapsekasvatusteema õhus. Ta võrdleb toidulist harimistööd sellega, nagu meil ärksamad lapsevanemad viivad oma lapsi raamatukokku ja teatrisse ning arendavad järglaste kunstilist meelt.

“Ma arvan, et pered, kes vähem kultuuri väärtustavad, ei ütle ka Prantsusmaal oma lastele, et “lähme nüüd mekutame neid toite”. Aga kes on teadlikumad ja tahavad lapsi kultuurilises mõttes arendada, nendel on kultuuri üks osa köök ja see on nii tugevalt kultuuriga läbi põimunud, et ei saa kuidagi eraldada, kas tähtsam oleks söök või teater – mõlemad on võrdsed,” ütleb ta.