Lesta, koha ja ahvena olukord Läänemeres on tunduvalt halvenenud
(171)- Pealkirjas ja juhtlõigus esialgu avaldatud väide lesta, koha ja ahvena ohustatud liikide punasesse nimekirja jõudmise kohta ei vasta Eestimaa Looduse Fondi sõnul tõele ning nad vabandavad esialgse ebatäpse info leviku pärast.
Juba kolmandat aastat jagab Eestimaa Looduse Fond meie mereandide olukorrast lähtuvalt soovitusi, milliseid süüa ja milliseid vältida. Esimest korda on ohustatud liikide kollasesse nimekirja jõudnud ka eestlaste seas armastatud lest, koha ja ahven ning aina teravamalt soovitatakse valida kestlikult püütud kalu.
“Olukorras, kus maailma kalavarud kahanevad väga kiiresti, on rööv- ja ülepüük väga tõsised teemad, mis peaksid saama enam tähelepanu nii riigi tasandil kui ka ettevõtete seas,” selgitab Eesti Looduse Fondi kala ja mereanni teejuhi koostaja Joonas Plaan. “Kokkuvõttes läheb sisevete kaladel paremini kui Läänemere kaladel ja Läänemere kaladel paremini kui maailmamerede kaladel üldiselt,” lisab ta. “Sarnaselt merelestale läheb kehvemini ka eestlastele tuntud Läänemere lestal. Kindlasti tuleb aga vältida kriitilises ohus angerja ja tursa püüdmist ning söömist, see on nagu viimase ninasarviku jahtimine,” soovitab Plaan.
Ta rõhutab, et vältima peab kõiki kalu ja mereande, kes on püütud põhjatraali või tragi meetodil. Sellise kalastamisviisi puhul kogutakse kalad kokku ja lohistatakse neid mööda merepõhja, rikkudes sellega mereloomade elukohti ja mereloodust. Samuti soovitab Plaan vältida eksootiliste kalade tarbimist. Kõige mõistlikum ja tervislikum on süüa kala, mis pärineb meie elukoha lähedalt ning alati veenduda, et ostetud kala on püütud või kasvatatud kestlikult.
Ohustatud kalaliikide müügist loobunud Rimi asus juba aasta tagasi suurendama sertifitseeritud mereandide hulka sortimendis, et aidata klientidel teha keskkonnasäästlikke valikuid. Tänu sellele otsusele on sertifitseeritud mereandide hulk oluliselt kasvanud. Eestis on kasv enam kui 45%, Lätis 35% ja Leedus enam kui 70%.
“Meie aastapikkune kogemus näitab, et kestlikke ja sertifitseeritud mereande ostetakse varasemast rohkem, ent Eestis on tarbijate jätkusuutlikumate harjumuste osas siiski veel pikk maa minna. Soovime aidata kaasa sellele, et maailma mered jääksid liigirikkaks ja peagi kasvab sertifitseeritud mereandide osakaal meie tootevalikus veel. Lisaks oleme tänaseks saavutanud selle, et Rimi sortimendis on ka kõik sertifitseerimata mereannid kestlikud,” ütles Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.
Sertifitseeritud mereanni puhul on tegu kala või muu mereanniga, mis on püütud või kasvatatud inimest ja keskkonda võimalikult vähe kahjustaval viisil. Maailmas enim levinud ja ka Rimis kasutusel olevad sertifikaadid on MSC (Marine Stewardship Council) ja ASC (Aquaculture Stewardship Council). Sertifikaadid on aidanud muuta kalapüügi mereliste elukeskkonna suhtes sõbralikumaks, tõugates lettidelt kalad, mis on püütud keskkonda kahjustavalt.
Ohustatud kalade hulka kuuluvad mitmed Eestis tuntud ja armastatud kalaliigid — kriitiliselt on ohustatud angerjas ja Läänemere tursk. Iga aastaga läheb kehvemini ka lestal ja ahvenal.
Paremini läheb aga kilul, räimel, särjel ja tuulehaugil.
