Taime tasub eelkõige otsida niiskevõitu lehtmetsast mõnest varjulisemast kohast. Aga kuidas karulauku ära tunda? Ütleme kohe ära, et karu moodi ei ole see taim üldse. Tavaliselt kasvab see 20-50 cm kõrguseks ning taime lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Ehk siis midagi hapuoblika sarnast. Aga selle pikem ning peenem variant. Loe ka: Tähelepanematud karulaugukorjajad riskivad haiglas lõppeva mürgistusega

Ja kui juba rääkida poliitikutest ja seadustest, siis olgu öeldud, et tegelikult on ka karulaugu korjamine seadusega reguleeritud. Nimelt kuulub karulauk Eestis III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Mis selle taime puhul tähendab, et seda tohib koguda mõistlikus koguses. Ehk umbes niipalju kui ära suudate süüa. Aga kindlasti mitte müügiks. Loe veel:

Aga kuidas karulauku süüa või mida sellest üleüldse teha saab? Kuna taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlide komponente, siis kasutatakse karulauku enamasti ürdina erinevate toitude maitsestamisel.

Eriti hästi käib karulauk munaroogade juurde. Olgu siis nendeks tavaline härjasilm, omlett või munapuder. Viimast saad lihtsa vaevaga valmistada ka lõkkel. Selleks pane paar tummisemat singitükki pannile. Kui rasv särisedes eralduma hakkab, lisa munad ja umbes peotäis hakitud karulauku. Maitsesta soola ja pipraga ning sega, kuni roog valmis on.

Kui nüüd natuke karulauku üle jäi, siis pane see tagasi, sinna kust võtsid. Või veel parem, söö ära. See maitseb niisama kah hea.

Head isu!

Vaja läheb:

Peotäis karulauku

paar muna

rasvast sinki

soola

pipart