Hakkliha võib valmistada nii sea-, veise-, vasika-, lamba- kui ka uluki- ja linnulihast. Hakkliha maitseomadused on seotud eelkõige tooraineks kasutatud lihaliigiga. Hakkliha rasvasisaldusest sõltub valmistatud toidu mahlasus ja struktuur. Sepp soovitab sobiva hakkliha valimisel lähtuda eelkõige rasvasisaldusest ning seetõttu sobib üks hakkliha paremini pitsa peale või teine hoopis lihapallide valmistamiseks.

Madala rasvasisaldusega hakklihad

Poest võib leida 56% rasvasisaldusega veise- ja seahakkliha. Mõlema valmistamisel on kasutatud taiseid tagaosalihaseid.

Selline hakkliha sobib kõige paremini täidiste valmistamiseks. „Näiteks täidetud suvikõrvitsa või paprika sisse sobib vähese rasvasisaldusega hakkliha, aga ka lasanjesse,” soovitab Sepp. Nendele lisaks soovitab Sepp veise- või seahakkliha erinevatesse vormiroogadesse koos köögiviljadega ning ka supi sisse või kastmetesse.

Keskmise rasvasisaldusega hakklihad

Selline on 18% rasvasisaldusega veisehakkliha, mis valmib veise kaela-, turja- ja küljetükkidest. Sobib kõige paremini nendele, kes liha söömisel just veist eelistavad. „Veisehakklihast sobib kõige enam valmistada pikkpoissi, lihapalle, hakkbiifsteeki, burgereid, hakkliharulle, chilli con carne’t ja lisaks sobib ka hästi pitsale,” loetleb Sepp.

Koduse hakkliha rasvaprotsent on 23 ja Rakvere hakklihasegu puhul 25. Mõlemas kasutatakse seaabaliha ja veise kaela- turja- ja küljetükki. Tänu sellele on need hakklihad ka väga mahlakad ja maitsvad. „Rasvasisalduse poolest julgeksin neid samuti soovitada kotlettide, pikkpoisi, lihapallide, ka hautiste, vormiroogade ja kastmete valmistamiseks,” ütleb Sepp.

Kõrgema rasvasisaldusega hakklihad

28% rasvasisaldusega seahakkliha tehakse seaabalihast. „Natuke kõrgema rasvaprotsendi tõttu on seahakkliha eriti mahlakas ja maitsev ning sobib väga hästi õrna struktuuriga kotlettide ja pikkpoisi valmistamiseks,” ütleb Sepp. Kastmetes ta seda ei kasutaks, kuna see võib kogu roa liiga rammusaks muuta.