Mikrobioom on inimese mikroorganismide genoomide kogum, mille alusel on võimalik määrata inimese mikroobikooslust. Mikroobikooslus elab koos inimesega ja ei põhjusta tavaolukorras haigestumist. Kõige rohkem mikroorganisme on inimese seedetraktis. Seedetrakti mikroobikooslust mõjutab vanus, geneetika, elustiil, ravimid, haigused, dieet jne.

Terves organismis on head ja halvad bakterid kenasti tasakaalus. Kui tasakaal on häiritud (näiteks pärast antibiootikumikuuri, haigust või ebatervislikult toitudes), muutub keha haigustele vastuvõtlikumaks.

Garlandi tiim jagas hiired nelja gruppi, et hinnata, kuidas mikrobioom toidust mõjutatud saab. Pooltele hiirtest anti soovituslikku tervislikku toitu, teine grupp sõi tüüpilist “lääne” toitu ehk rasvast ja magusat. Mõlemast grupist pooled hiirtest said jooksurattal trenni teha, teised vedelesid niisama. Kolme nädala pärast viidi hiired nende tavadieedile tagasi, jooksurattaid neile enam ei antud ning eksperimendi 14ndal nädalal uuriti põhjalikult nende kõhubakterite seisu. Selgus, et rämpstoiduhiirte mikrobioomis oli märkimisväärselt vähenenud süsivesikute metabolismis oluline ensüüm. Tervisliku toidu grupi trennihiirtel aga sama ensüümi hulk hoopis suurenes.

Uuringu kokkuvõtteks: mikrobioomile avaldab pikemaajalisemat mõju ebatervislik toit lapsepõlves kui tervislik toit ja trenn hilisemas elus. Ehk siis: sa pole mitte ainult see, mida sööd, vaid see, mida sööd lapsepõlves.