Peakokk Herkki Ruubel kokatöö rasketest momentidest: see, kui kokk teeb 14–16-tunniseid vahetusi, ei ole just tavalise inimese moodi
Restoran on koht, kuhu me läheme aega maha võtma. Kõik särab ja sillerdab, teenindaja peab naeratama ja peakokk hea välja nägema. Ega eriti mõelda ega räägita, et 21. sajandi haigused – ärevus, stress, depressioon – kummitavad ka seal. Koos ohtra mõnuainete tarvitamisega: alkohol, narkootikumid .... Ka restoraniköögis me üritame põgeneda reaalsuse ja stressi eest.
Otsustasin oma lugu jagada, kuna ma sain 30-aastaselt ületöötamise ja stressi tõttu infarkti. Põhjuseks meeletud töötunnid, ebaregulaarne söömine, magamatus. Töötasin vahel varajaste hommikutundideni, tehes uusi menüüsid ja lihvides oma loomingut – siis sain mõelda, oli vaikne.
Me kõik käime tööl ennekõike eneseteostuse ja kire pärast meie valitud eriala vastu. Kuid mitte ükski töö ei tohiks olla kellegi jaoks nii tähtis, et hakkaks mõjutama füüsilist või vaimset tervist. Laiast maailmast on ette näidata palju näiteid, kuidas maailmakuulsad maitsekunstnikud, nagu Anthony Bourdain, Benoît Violier, Homaro Cantu, Bernard Loiseau, pole pidanud psüühilisele pingele vastu ja astusid fataalse sammu, et siit ära saada. Miks me küll sellest ei õpi?
