Varajane õhtusöök aitab kaalust alla võtta ja diabeeti ennetada
Kas olete kuulnud, et varajane õhtusöök võib aidata diabeeti ennetada ja kaalust alla võtta? Kui mõned peavad õhtusööki kaalukaotuse suurimaks vaenlaseks, siis tegelikult pole probleem sageli mitte selles, mida süüakse, vaid selles, kui palju ja mis kell seda tehakse.
Toitumisspetsialistid soovitavad tervislike toitumisharjumuste korral süüa neli peamist söögikorda päevas ja vältida magamaminekut kohe pärast söömist, kirjutatakse portaalis Askelterveyteen.com
Sööge vastavalt oma bioloogilisele kellale
Seedetrakt on teatud aegadel valmis toitu vastu võtma
Toitumisharjumused ja kehalise aktiivsuse suurus on otseselt seotud kehakaalu ja ainevahetushaigustega ning terviseprobleemide ennetamisega. Kuidas on lisaks söömisharjumustele eelnimetatuga seotud söögikordade ajad ja mida teadus antud teema kohta ütleb?
Teadlased on juba pikka aega teadnud, et inimkeha toimib bioloogilise kellana, mis reguleerib une-ärkveloleku tsükli kellaaega. Tegelikult on teadlastele selgeks saanud, et erinevates elundites pole ainult ühte bioloogilist kella, vaid mitu.
Selle avastuse põhjal on kindlaks tehtud, et meie ainevahetus järgib teatud rütmi. See tähendab, et ensümaatiline süsteem ja seedesüsteem on teatud ajal päeval valmis toitu vastu võtma. Ideaalis peaksid söögi- ja unegraafik lähtuma sellest rütmist. Sel põhjusel usuvad eksperdid, et varajane õhtusöögi söömine võib aidata vältida diabeeti ja hoida kaalu ideaalsel näidul, samuti vältida ülekaalulisust.
Varajane õhtusöögi söömine aitab vältida selliseid terviseprobleeme nagu diabeet ja ülekaal. Mõned uuringud näitavad, et inimesed, kes söövad õhtusööki vahetult enne magamaminekut, on palju vastuvõtlikumad eelnimetatud terviseprobleemidele.
Ajakirjas Nutrients avaldatud uuringus võrreldi 2 rühmale noortele täiskasvanutele kolme peamise söögikorra ja ühe suupiste mõju. Toidud anti esimesele rühmale päeva jooksul ja teisele rühmale õhtul. Uuringust selgus, et kuigi mõlemad rühmad olid söönud ühtesid ja samu toite, tekkisid ainult õhtul söövatel inimestel insuliiniresistentsuse tunnused, mis tähendab, et nende risk diabeedi tekkeks kasvas.
Sarnased tulemused saadi ka õpilasrühma kohta läbi viidud uuringutega. Pooled osalejad järgisid päevale keskendunud elustiili, mis hõlmas päeva jooksul söömist ja võimalikult vara õhtusöögi söömist. Teine sarnane rühm aga sõi oma toite õhtule keskendunult.
Vere glükoositase püsis esimeses rühmas olnutel normaalsel tasemel. Lisaks olid lipiidide ja süsivesikute ainevahetuse eest vastutavad leptiini- ja insuliinihormoonid korras. Nende noorte inimeste organism põletas paremini rasva ja neil oli väiksem diabeeti haigestumise risk.
Toitumisspetsialistid soovitavad varakult õhtust süüa. Võimaluse korral peaksime õhtusööki sööma vähemalt kaks tundi enne magamaminekut.
Optimaalse kaalu säilitamiseks peame austama oma keha loomulikku toimimist ja hoidma regulaarset söömisrütmi. Kui naudime õhtusööki vähemalt kaks tundi enne magamaminekut, on kehal selle seedimiseks piisavalt aega.
Samuti tuleks eelistada tervislikku toitu ja arvestada individuaalsete vajadustega.
