Uuring: eestlased muretsevad ülepakendamise pärast, aga see ei muuda nende valikuid poes

Rahvusvahelise uuringu kohaselt ei lähe kliimasoojenemine ja kasvuhoonegaaside emissioonid paljudele eestlastele korda, küll aga teeb toidu- ja tarbekauba ülepakendamine meile rohkem muret kui naabritele põhjas või lõunas. Paradoksaalsel kombel tuleb samast uuringust välja, et võrreldes naabritega on eestlased kõige vähem altid tegema ise keskkonnasõbralikke valikuid, ehk meie inimesed ostavad rohkem plastpakendis tooteid ega ole täitepakendite usku.

Orkla Grupi tellimusel viis rahvusvaheline uuringufirma Ipsos läbi uuringu Põhja- ja Baltimaades, kokku seitsmes riigis, et selgitada välja inimeste hoiakuid seoses jätkusuutliku eluviisi ja tarbimisega. Uuringust tuli välja, et kui osalenud riikides keskmiselt peavad ülepakendamist tõsiseks keskkonnaprobleemiks 23 protsenti vastanutest, siis Eestis 36 protsenti, mis oli ühtlasi seitsme riigi kõrgeim tulemus. 71 protsendile Eesti vastanutest läheb korda, kas plastik on taaskasutatud või läheb uuesti ringlusesse.

Kui inimestelt küsiti, millist infot nad toidukauba pakendilt esmalt otsivad ja kui oluliseks seda peavad, siis riikide üleselt kõige olulisemaks peeti just pakendi taaskasutusega seotud infot, Eestis seevastu oli pakendist olulisem toidukauba valmistamise koht, tervislikkus ja toiteväärtus.

Uuringus osalenud riikide inimestelt küsiti, kas nad väldivad plastikut pakendina. Selgus, et seda teevad kõige sagedamini rootslased (29%) ja kõige harvem eestlased (8%). Majapidamisvahendite täitepakendeid kasutavad ligi pooled rootslased ja norrakad, aga vaid 17 protsenti Eesti inimestest. Ka keskkonnasõbralikke majapidamisvalikuid teevad uuringu kohaselt kõige harvem Eesti inimesed.

„Orkla Eesti tehastes on tootmise kestlikumaks muutmine üks prioriteete. See hõlmab ka pakendiinnovatsiooni, mis aitab ka tarbijatel meie tooteid valides keskkonnasäästlikumad olla,“ ütles Orkla Eesti juht Kaido Kaare. „Inimeste mure üleliigse pakendamise ja prügimajanduse korralduse pärast on positiivne trend. Teadvustamine on esimene ja olulisim samm, mille pinnalt on lihtsam reaalsetele tegudele asuda,“ lisas Kaare.