"Mul on tekkinud tunne, et pean välja minema, pean vaatama, mis taimedega toimub. Loodus pakub lõõgastavat tunnet. Lähen välja isegi siis kui on külm või sajab. Talvel on valget aega vähe, aga kasutan ka selle vähese ära, et teha metsatiir või käia mere ääres. See toidab ja endal on palju mõnusam!" rääkis Maret.

Ta kogub looduande tipprestoranide jaoks ja on seda teinud tööks juba viimased 5 aastat. Taimede korjamise hooaeg algab kevadel ja kestab novembrini välja. Sel aastal algas see eriti varakult, aprillis.

"Kevad on intensiivne, siis on kõik nii mahlane ja magus. Sel kevadel tegelesin restoranidega küll vähem, sest nende jaoks on ellujäämisaasta. Imetlen tippkokkade tööd, kuidas nad mingit toorainet kasutavad, ka näiteks samblast on võimalik teha hõrgutis."

Maret korjas kevadel noori, veel pehmeid männikäbisid ja kasutas neid laimi asemel. Noored männikäbid on vaigused ja hapukad, nendel on natukene metsa maitset. Noored männikäbid on head toidus kasutamiseks, näiteks saab neid laimikoore asemel toidu sisse riivida.

Koostöö restoranidega

"Koostöö restoranidega avanes siis, kui tegin otsuse, et tahan teha õues tööd. Olen töötanud erinevates restoranides, pidanud ka ise kohvikut ja leidsin väljundi toitlustusasutustele toorainet pakkudes. Teadsin enne taimi, aga nüüd olen õppinud nende kohta juurde. Mõne taime kohta internetist otsides satume tihti vana info peale, näiteks millise taimega saab ravida soolatüükaid. Mind huvitab, milliseid taimi saab söögiks kasutada ja millest on võimalik teha põnevaid asju. Koostöö laienes ja need on olnud põnevad aastad. Olen õppinud palju uut!"

Taimede korjamine ei ole Mareti jaoks võõras. Ta on pärit Rannametsast, kaunist mereäärsest külast, kus tema perel oli kombeks talveks ravimtaimi korjata, pärnaõisi ja nõmmliivateed. Neid korjavad paljud, aga Maret võttis nõuks suuremat hulka taimi avastada ja restoranidele pakkuda.

"Alustasin taimede kohta tundmaõppimist nende kohta lugedes, otsisin internetist materjali ja käisin Irje Karjuse juures taimede kohta teadmisi omandamas. Mind huvitab toit. Jälgin, mis toimub ja mida tehakse," rääkis Maret.

"Ka kõige tuttavamast on võimalik teed teha. Võtke näiteks männioksake. Eelnevalt võiks seda veidi muljuda ja lasta kaane all 2-3 minutit tõmmata. Saate mõnusa metsavaigu ja männilõhnaga joogi. Proovida võib ka vannitõmmist. See peaks eelnevalt kaane all hauduma ja seejärel saab tõmmise vanniveele lisada. Hea moodus hingamisteede turgutamiseks."

Eelnevad teadmised on vajalikud

"Korjake neid taimi, mida kindlalt teate. Naat on suurepärane pestomaterjal, seda on raske mõne teise taimega segi ajada ja lihtne kasutada. Vaadake taimi, mis teie kodu lähedal kasvavad. Nii saate tuttavaid taimi metsa korjama minna. Uurige taimede kohta ja kasutage vajadusel taimemäärajat," rääkis Maret.

Taimi saab nautida mitmel moel. Maret tunnistas, et talvel tekib tal veelgi suurem vajadus värskete taimede järele.

"Alati ei pea kõike sööma, pange taimi vanni või vaasi ja kui need on söödavad, siis kaunistage toitu. See annab rõõmsa tunde," ütles ta.

"Mind köidab metsikute taimede puhul, kui jõuliselt need kasvama hakkavad ja seda isegi siis, kui tulevad öökulmad. Taimed elavad selle üle. Linnas kasvavad raudrohi ja võililled asfaldist võimsate puhmastena välja. Kui korjan neid taimi puhtast kohast, saan jõudu ka endale. Toataimed on hillitsetud, keegi kastab neid, vaadatakse, et oleks ruumi ja valgust. Metsas seisab igaüks enda eest. Peab kasvama kiirelt, et saada päikesevalgust," rääkis Maret.