GALERII | 2020. aasta parimaks koduveiniks valiti neli aatat tagasi valminud õuna-kibuvitsa vein
Eesti Väikepruulijate Liidu ja Veinivilla korraldatud 10. koduveini- ja siidrikonkursil jagati auhindu parimatele hobitegijatele. Ümmarguse aastapäeva puhul kuulutati välja ka Aastate Vein, mille valmistas täiskarsklasest koduveinimeister.
Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige ja koduveini konkursi eestvedaja Tiina Kuuler tõdes, et koroonaviirus pani ka pikkade traditsioonidega konkurssi oma plaane muutma. “Varem oleme finaali ja autasustamise viinud läbi Eesti Väikepruulijate Festivalil, kuid juba kevadel nägime, et peame konkursi korralduses muudatusi tegema. Pikendasime veinide ja siidrite saatmise tähtaega, edasi lükkusid eelvoorud ja finaal,” rääkis konkursi korraldaja.
Võitjad valis 29. juulil toimunud finaalis välja ekspertidest koosnev žürii. Auhinnapidustused leidsid aset 18. augustil Tallinnas Academic Food Lab saalis, kus õnnitleti finaliste ja võitjaid ning tänati korraldajaid.
Võit läks Tallinnasse, eripreemia Tartumaale
Esimese koha vääriliseks tunnistati tallinnalanna Katrin Ratt, kes sai kõrged punktid 2016. aastal valminud õuna-kibuvitsa veini ning 2013. aastast pärineva punase sõstra veini eest. “Katrin Ratt on nimekas koduveinivalmistaja, kes tuli üldvõitjaks juba kolmandat korda,” kinnitas Kuuler. I koha võitja saab autasuks Dansukkeri toetusel Valgejõe Veinivillas ametliku veini tootmise võimaluse.
Teisele kohale tuli Haapsalust pärit Urmas Rahuvarm oma sõstra-arooniaveiniga. “Urmas on koduveini ringkondades samuti teada-tuntud ja meie konkursil on ta nii öelda hõbemedali pälvinud ka kahel varasemal aastal,” kinnitas konkursi korraldaja. Kolmanda koha pälvis Riina Ratt viinamarja-mustsõstraveini eest.
10. toimumisaasta puhul andis žürii sel korral välja eripreemia Aastate Vein, mille valik tehti kõikide konkursi ajaloos auhinnatud koduveinide seast. Väärikas tiitel läks 2014. aasta pihlakaveinile, mille pani pudelisse Tartumaa mees Meelis Kask. Täiskarsklasest Meelis on veinitegijate seas haruldane nähtus. “Oleme ikka žüriiga vahel naljatades kahetsenud, et mees ise ei teagi, kui hästi tal veinid välja kukuvad. Maitsed paneb ta paika elukaaslase ja sõprade abiga, kes ütlevad, kas kõlbab või mitte. Igatahes tundub, et koostöö sujub suurepäraselt,” rääkis Kuuler, kelle sõnul ütles üks hindamiskomisjoni liikmetest Meelise pihlakaveini proovides: “Jood ja pärast seda võibki surra.” Aastate Veini aunimetusega kaasnesid kauplusteketi Magaziin kinkekaardid.
Kõige rohkem saadeti käsitööveine Harjumaalt ja Tallinnast, pealinnast pärit veinitegijad saavad tavaliselt saagi maakodust. “Traditsiooniliselt olid hästi esindatud Võru veinitegijad kaheksa veiniga, paar veini tuli Valgamaalt ja esmakordselt saime ühe konkursitöö Ida-Virumaalt,” ütles Kuuler.
Vana hea sõstar
Sel aastal osales konkursil 54 veini 25 autori veinikeldritest. “Kõige rohkem laekus sõstraveine - 13. Ootamatult vähe oli õunaveine, vaid 10,” ütles Kuuler. Ta lisas võistluse iseloomustamiseks, et sel korral torkas silma ka rabarberi kui tooraine vähene kasutamine. “See-eest saadeti üsna mitu rukki- ja viinamarjaveini.”
Kuuleri kinnitusel on sõstar kui veini tooraine on alati populaarne olnud. “Tänavu saadeti hindamiseks pigem juba mitu aastat seisnud ja paremaks läinud veine, mitte verinoori. See näitab, et ka veinimeistrid on küpsenud, mitte ainult veinid,” tunnustas Kuuler.
Siidrite osas ikaldus
Siidri- ja vahuveini kategoorias otsustas žürii sel aastal auhinnad jagamata jätta. “Miskipärast jäi siidrite ja vahuveinide osakaal sel aastal väikseks, kokku saadeti vaid kolm jooki ja selle pealt polnud otstarbekas pingerida teha,” selgitas konkursi korraldaja Tiina Kuuler.
“Kindlasti mõjutas kevadine eriolukord ka tänavust osavõttu, sest inimestel olid omad mured. Sellest hoolimata on hea meel, et meie konkurss siiski toimus ja saame ka sel aastal tutvustada Eestis valminud koduveine,” rõõmustas Kuuler.
Kümne aastaga on käsitööveinide kvaliteet teinud läbi suure arengu. Enamik praegu tegutsevaid ametlikke käsitööveinide tootjaid on alustanud hobitegijana ja toonud oma esimesi katsetusi konkursi hindajate ette. “Finaali jõudmisest ja saadud medalitest innustust saanuna on veini ja siidri tootmist alustanud näiteks Tori Siidritalu, Allikukivi veinimõis ning Uue-Saaluse, Pootsi, Habaja ja Alatskivi veinimajad. Koduvein pole enam kahtlane jook, mida poe taga pruugitakse, Eesti käsitööveinid on jõudnud nimekate restoranide joogimenüüdesse,” kinnitas konkursi eestvedaja.
