Talvel looduses – sütel küpsetatud verivorst ja kuuseokkatee
Kuigi verivorsti peetakse üheks tüüpilisemaks Eesti rahvustoiduks, mis seostub meile eelkõige erinevate talviste tähtpäevadega, on see tegelikult tuntud ja hinnatud roog paljude teiste rahvaste hulgaski.
Verivorst sütel
Meile tuntud traditsioonilist verivorsti valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest nagu sool, pipar ning vorstirohi, mis topitakse sea peensoolde. Aga kuna verivorsti valmistamine on võrdlemisi keeruline ning ajamahukas, siis jätame selle etapi vahele ning vaatame, kuidas juba valmis vorst välitingimustes söödavaks muuta.
Esmajärjekorras on sul vaja verivorsti. Vähemalt ühte. Hele või tume, pikk või lühike, jäme või peenike – see pole oluline. Peamine, et maitseb.
Seejärel tee tuli üles ning oota kuni on tekkinud piisaval hulgal sütt. Et vorsti otse tulle torgates mitte ära põletada, kraabi, sõltuvalt vorsti suurusest ja kogusest, leekide kõrvale paras kogus sütt. Aseta verivorst hõõguvatele tukkidele ning oota natuke veel. Seejärel, kui ninna hiiliv mõnusalt krõbeda vorsti lõhn lubab aimata, et üks külg kenasti valmis, keera vorstil teine külg. Katsu selle käigus näppe mitte ära põletada.
Kuna verivorst vajab mõnusalt krõmpsuks küpsemiseks korralikku kuumust, siis valmimisaeg võib varieeruda, sõltuvalt vorsti parameetritest, süte kuumusest ja muust taolisest, asjasse puutuvast. Aga valmis see saab ning maitseb kindlasti paremini, kui kodus ahjus tehtud. Eriti veel pohla moosiga. Ning kuuseokka teega.
Vaja läheb:
verivorsti
aega
Kuuseokka tee
Teatavasti saab kõige parema kuuseokka tee kevadel, mil on värsket juurdekasvu. Kuid tegelikult kõlbavad selle igihalja taime okkad aasta läbi kasutada. Valida tuleb lihtsalt kõige rohelisemad, sest need on värskemad.
Kuuseokka tee tegemiseks haki okkad tükkideks ning pane anumasse, mille sees sa tahad teed teha. Ühest supilusikatäiest kuuseokastest jagub parasjagu ühe klaasi teejoogi jaoks.
Oluline on okkaid mitte keeta! Piisab kui valada neile peale kuuma vett ning lasta kümme kuni viisteist minutit tõmmata.
Aga milleks üldse kuuseokastega mässata, kui on leiutatud pakiteed? Aga sellepärast, et kuuseokkad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Lisaks ka teisi kasulikke aineid ning mineraalainete nagu raua, kroomi, vase, alumiiniumi ja mangaani soolasid. Samuti eeterlikke õlisid ja parkaineid.
Ega kuuske ilmaasjata rahvameditsiinis erinevate vaevuste leevendamiseks kasutata. Ja nagu igasugu medikamentidega, siis kindlasti pole mõistlik ka kuuseokastest valmistatud produkte arutult palju ning väga pikka aega järjest tarbida.
Kindel on aga, et tassike kuuma jooki otse loodusest maitsva verivorsti kõrvale ei tee kellelegi paha. Vastupidi.
Vaja läheb:
kuuseokkaid
vett
aega
