Kuidas valida peolauale konjakit?

Konjakit peetakse kuninglikuks joogiks ja sellepärast ümbritseb seda teatud saladuslik oreool. Konjakimaailm tundub paljudele kauge ja võõras – tähiseid ning märgiseid on palju ja nendest arusaamine keeruline. Tegelikult ei ole see aga kaugeltki nii. Kui teate mõnda põhitõde, ei ole hea konjaki valimine raske. Pärast selle artikli lugemist võite julgelt poodi minna ja peolauale või heale sõbrale kingituseks suurepärase konjaki valida, kartmata, et olete millegagi eksinud.

Kõik konjakid on brändid, aga kõik brändid ei ole konjakid

Konjaki tootmisprotsessis ei ole iseenesest midagi keerulist. See on valmistatud kuivast valgest veinist, millel on pärast kahekordset destilleerimist lastud mitu aastat tammevaadis seista. Samamoodi valmistatakse brändit. Konjakit aga eristab brändist eelkõige kindel päritolupiirkond ja seadusega paika pandud nõuded, milliseid koostisosi ning tootmisprotsesse on lubatud kasutada.

Konjakit võib valmistada ainult Prantsusmaal Cognaci maakonnas kasvatatud konkreetsetest viinamarjasortidest tehtud valgest veinist. Enim kasutatud sordid on „Ugni Blanc”, „Folle Blanche” ja „Colombard”. Väiksemas mahus on lubatud lisada teisi sorte, kuid ka need on seadusega kindlaks määratud. Kõigist neist viinamarjasortidest valmistatud vein on väga kuiv ja happeline.

Pärast viinamarjade pressimist kääritatakse mahla 2–3 nädalat, suhkrut ei tohi lisada. Järgneb veini kahekordne destilleerimine ja vasksed anumad, milles seda tehakse, on samuti kindlaks määratud mõõdu ning kujuga.

Destillaat pannakse tammevaatidesse seisma. Ka siin pole midagi juhuslikku. Vaate tohib valmistada vaid Limousini või Tronçais’ metsades kasvanud tammedest. Saadud vedelikku nimetatakse eau-de-vie’ks (prantsuse keeles „eluvesi“) ja konjak, mis lõpuks pudelisse jõuab, valmib eri eau-de vie’de kokku segamisel. Selleks on igas konjakimajas olemas tähtis ametimees (jah, kõigis suuremates konjakimajades peab seda ametit praegu mees), keda nimetatakse maître-de-chai’ks ehk keldriülemaks.

Ja nüüd jõuamegi müstiliste tähekombinatsioonide juurde, mille tähendus on tegelikult väga lihtne – nendega märgitakse laagerdumise aega ehk konjaki vanust.

VS, VSOP, XO tähistavad konjaki vanust

1983. aastal kinnitas Prantsusmaa valitsus praegu kasutusel olevad konjaki tähised. Üllatuslikult on tähekombinatsioonid VS, VSOP jt lühendid pärit ingliskeelsetest väljenditest. Põhjuseks asjaolu, et esimesed konjaki eksportijad rääkisid inglise, mitte prantsuse keelt.

VS – Very Special. VS-i asemel võib kasutada ka kolme tärni ja samuti väljendeid Sélection või De Luxe. VS-märkega konjakid peavad olema laagerdunud vähemalt kaks aastat.

VSOP – Very Superior Old Pale. Selle tähisega konjakid peavad olema laagerdunud vähemalt neli aastat. Kasutada võib ka tähiseid Réserve, Vieux, Rare või Royal.

XO – Extra Old. Seda tähist kandvad konjakid on kokku segatud eau-de vie’dest, mis veel hiljaaegu kehtinud reeglite järgi pidid olema vähemalt kuus aastat vanad, aga alates aprillist 2018 peab noorim konjak segus olema vähemalt kümme aastat tammes seisnud. Tihti on XO-märkega konjakid veelgi vanemad.

XO asemel võib kasutada ka tähiseid Hors d’âge, Extra, Ancestral, Ancêtre, Or, Gold või Impérial. Konjakite puhul, mis on laagerdunud 14 aastat ja rohkem, kasutatakse ka lühendeid XXO või Extra Extra Old.

Mida kauem konjak on laagerdunud, seda tumedam on selle värv.

Martell – neljast tuntumast konjakimajast vanim

Konjakitootjaid on sadu, kuid enamik neist on väiketootjad, kelle kõrval tõuseb esile neli tõelist hiiglast: Martell, Hennessy, Rémy Martin ja Courvoisier. Seejuures jääb Prantsusmaale ainult 2% nende konjakitoodangust, ülejäänu eksporditakse. Konjakimajadest vanim on Martell, mille populaarsemad konjakid on Martell VS Single Distillery, Martell VSOP Aged in Red Barrels, Martell Cordon Bleu ja Martell XO. Valides ühe neist, ei eksi te kunagi.

Viimastel aastatel on konjakitootjad tulnud turule ka nii mõnegi põneva uuendusga, mille hea näide on Martell Blue Swift. Selle konjakikategooria piire ületava joogi puhul on tegemist VSOP konjakiga, mis on esialgu küpsenud Prantsuse tammevaatides ja saanud viimase lihvi Kentucky burboonivaatides. Vaatide vahetamine on alkoholitööstuses järjest populaarsemaks saanud, sest nii on võimalik tekitada uusi ja huvitavaid kategooriaüleseid maitsekooslusi. Burboonivaat lisab konjakile mahedalt magusa, kergelt vanillise ja puiduröstise maitsenüansi.

Millisest klaasist konjakit juua?

Kuna konjaki valmistamisse on pandud nii palju energiat, aega ja ekspertteadmisi, tuleb konjakimeistrite tööd austada ning juua konjakit klaasist, mis selle maitse ja aroomi kõige paremini esile toob. Eksperdid soovitavad loobuda vanakooli konjakiklaasist (alt laiem, kitsa suuga pontsakas klaas, mida tuntakse balloon’i või snifter’i nimetuse all) ja valida selle asemel tulbikujuline elegantne klaas.

Kui kaua konjak säilib?

Pärast pudelisse villimist konjak enam edasi ei küpse, erinevalt näiteks veinist. Kui kork on terve ja säilitustingimused head, võib konjak seista pikki aastaid, ilma et see muutuks.

Kui juba avatud konjakipudel jääb kappi seisma, tuleks vähendada vedeliku kokkupuudet õhuga, näiteks valada jook suuremast pudelist väiksemasse ümber. Avatud konjak ei kaota kvaliteeti veel mitu kuud, kuid mida rohkem on pudelis õhku, seda rohkem saab alkohol aurustuda ja maitseomadused võivad seetõttu veidi muutuda.

Konjak sobib ka kokteilidesse

Ehkki esmapilgul tundub konjaki millegagi segamine väärt kraami raiskamisena, saab konjakist väga häid kokteile valmistada. Segamiseks tuleks kasutada aga VS- ja VSOP-klassi konjakeid ning jätta kallimad margid, nagu Martell Cordon Bleu ja Martell XO, puhtalt nautimiseks.

Üllata pühade ajal sõpru nende kahe maitsva kokteiliga!

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.