Puu hakkab andma head mahla, kui ööpäeva keskmine temperatuur on umbes 5 kraadi. Mahla võib võtta vähemalt 20 cm läbimõõduga ja vähemalt 15-aastasest puust. Pea alati meeles, et vanemad ja jämedamad kased annavad magusamat mahla ja neist saab seda ka rohkem. Samas on mahlarikkamad vesistes tingimustes kasvavad kased, kuid nende mahl on ka lahjem.

Puu lõunapoolsele küljele, maapinnast poole kuni meetri kõrgusele puuri paarisentimeetrise läbimõõduga 2–3 cm sügavune auk. Seda nimetatakse tikkamiseks. Pea meeles: mida kõrgemalt mahl võetakse, seda magusam on rüübe, kuid kõrgemalt tilgub mahla alati vähem.

Kase tikkamise järel vooli lehtpuust 35 cm pikkune tila, lõika sellesse sentimeetrisügavune soon, mida mööda mahl anumasse voolab, ja suru tila auku.

Mahla kogu kinnisesse anumasse, sest muidu võivad mahla tulla noolima erinevad manulised, nii putukad kui ka linnud.

Ühelt kaselt võib saada kuni 50 liitrit mahla. Kõige rohkem tilgub mahla päevasel ajal. Kui mahlakogus hakkab vähenema, muutub jook sogaseks ega ole enam hea maitsega — siis lõpeta selleks aastaks mahlakorjamine ära. Mahla saab koguda kuni üks kuu ehk ajani, mil kased lähevad hiirekõrva. Mida külmem talv, seda magusam mahl, ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.

Seejärel täna puud mahla eest, tõmba tila puust välja ja pane selle asemele toorest lehtpuust voolitud punn või aiavaha, et mädanik ei pääseks puud kahjustama. Taga mahlale kohe sobivad hoiutingimused. Kasemahl säilib värskena kõigest paar-kolm päeva, minnes seejärel käärima ja häguseks.

Allikas: Eesti Kasemahla Liit