Kohvik Muna

Paraadilinnas Narvas asub siin esimest korda viibijale üks omamoodi oaas. Kohalikele on see uus koht, kus päeva jooksul söömas käia ja kus saab teatud mõttes Narvast välja. Samas oled nii Narva südames, kui üldse olla annab – Raekoja platsil, keset sõjajärgseid hruštšovkasid.

PROFF

Atmosfäär: 5
Teenindus: 8
Toit: 5
Kas läheksin sinna uuesti? Narva sattudes on see kindlasti koht, kus leida meeldivat suhtumist ja kõhutäidet.

MENÜÜ
Eelroog
Caesari salat kanaga 5.–
Soe wrap meekanaga 4.50

Pearoog
Viini seašnitsel ürdivõi, praetud šampinjoni ja coleslaw’ salatiga 5.50
Kergelt suitsutatud tursafilee krevetikastme ja grillitud suvikõrvitsaga 9.50

Dessert
Kohupiimakreem küpsiste ja kirssidega 3.–
Hind kahele: 33.60

MILJÖÖ
Lõbusa nimega kohvik asub arhitektuurse optilise illusiooniga majas ehk Tartu Ülikooli Narva Kolledži 0 korrusel. Sisekujunduslikult lakooniline sisu: puitkattega lauad, hallid geomeetrilise joonega toolid, seina ääres pikk diivan, diagonaalis asetatud keraamilised plaadid seintel, müügiletil kookide ja salatitega külmvitriin, selle taga tahvelvärviga võõbatud sein, kus kirjas valik pakutavast. Laevalgustiteks on kandilised valged torud, mida on pillavalt kogu lagi täis tipitud. Maast laeni ulatuvad klaasaknad annavad võimaluse vaadata maja sisehoovi. Mahe muusika – kvaliteetne vokaal-jazz – loob õdusa ja rahustava atmosfääri.

TEENINDUS
Menüü on lihtne ja kiiresti valmistatav, just tudengitele sobivas hinnaklassis ning valmistamiskiiruses. Klassikaliselt must-valgesse riietunud teenindajad on, vaatamata väikesele keelebarjäärile, väga sõbralikud ja abivalmid. Meile tutvustatakse püüdlikult päevapakkumisi ja antakse selgitusi roogade sisu kohta. Kõik meie lisasoovid täidetakse kiiresti. Sellest tulenevalt on meie olemine mõnus ja saame keskenduda ümbrusele, teineteisega vestlemisele ja muidugi söögile.

TOIT
Alustame salatiga, millest on saanud Eesti kohvikute klassika – Caesari salat kanaga. Võimalik oli valida salatit ka lõhefilee või hiidkrevettidega. Kuigi kõik lubatud salatikomponendid olid olemas, ei jäänud salatist tervikuna meeldivat maitset. Tundub, et salasõnaks on kaste. Soe wrap kanaga oli üllatav. Tortiljarulli sees peitsid end köögiviljaribad, kanafilee tükid ja salatileht, pealmine kiht oli aga valatud üle sulameega. Esmalt jahmatav kooslus segunes keelel sõbralikuks seguks ja üllatusest võib saada harjutades harjumus. Selge, nüüd siis pearoad! Viini seašnitsel, millele sai lisandi kartuli, riisi või köögiviljade näol eraldi juurde tellida, serveeriti tüki ürdivõi, praetud šampinjonide ning Ameerikas populaarse coleslaw’ salatiga. Liha oleks küll veel klohmimist vajanud, tükk oli jäänud liiga paksuks, kuid sulav ürdivõi juhtis tähelepanu sellelt osavalt kõrvale. Salatit oli oma kolme supilusika jagu ja see täitis oma rolli hiilgavalt. Desserdile enam ruumi ei jätkunud. Pearoa teine valik langes tursale, mis oli läbinud kerge suitsukambri ning oli siis serveeritud tomatise krevetikastme ning imemaitsvate suvikõrvitsaribadega. Hindeks A– , sest tomat kippus varjutama süütuid krevetikesi ning limpsas keelt ka mahlase tursafilee järele. Üks kohupiimakreem, kuhu on puistatud küpsisepuru ja kaks kihti kompotikirsse, sobib suurepäraselt “tule tagasi” maitseks.

PROFAAN
Juhtivtöötajad
(40 ja 44)

Atmosfäär: 9
Teenindus: 7
Toit: 6
Kas läheksin sinna uuesti? Jah, vaieldamatult, aga mitte kulinaarse elamuse saamiseks, vaid terviku pärast.

MENÜÜ
Eelroog / supp
Seenesupp (päevasupp) 2.50
Soe wrap meekanaga 4.50

Pearoog
Kergelt suitsutatud tursafilee krevetikastme ja grillitud suvikõrvitsaga 8.–
Lisandiks praetud munderkartul 1.50
Malmpannil praetud kanafilee pohla ja Põltsamaa Tõmmu kastmes, pastinaagi-kitsejuustupüree 6.–
Lisandiks vokitud köögiviljad 1.50

Dessert
Tiramisudessert 3.50
Kamakreem rummirosinatega 3.–
Hind kahele: 32.50

MILJÖÖ
Kolledži kohvikusse sattumisest annavad märku basseini meenutavad kahhelkivid, mis osadel silmi riivavad, osad aga hindavad sisearhitekt Hannes Praksi vallatlevat stiili. Terves hoones on igasuguseid mune hästi palju ja see on sellesama sisearhitekti vallatus, millele igaüks võib ise tähenduse anda. Ühele poole aknast välja vaadates näed sisehoovi, milles on vihjeid 14. ja 17. sajandisse. Hoovis on markeeritud arheoloogiliselt põnev kaev ja käsitsi sepistatud hiigelsuur värav, mis meenutab liblikatiiba. Näha on ka vihmaveerenn, mis peaks meenutama Narva jõe koskesid, mida suurem osa aastast ei ole näha. Teisele poole aknast välja vaadates paistab park, kus on maapinna all peidus barokne Narva, mis 1950-ndatel buldooseritega maha lükati.

TEENINDUS
Sel õhtul, kui me söömas käisime, olime peaaegu ainsad kliendid. Saime ülipüüdliku ja sõbraliku teeninduse osaliseks. Kõik siiski ei laabunud tõrgeteta, aga sõbralikkus tõesti korvas vead. Näiteks selgus alles eelroogade lauale jõudes, et menüüs olnud seenesuppi tegelikult polnud ja see asendati päevasupina pakutud seenesupiga. Ja mullivee asemel saime mullideta. Seda isegi ei mainiks, kui see poleks Narva. Ma ei olegi täpselt aru saanud, miks eesti keelt valdavatel vene emakeelega teenindajatel on raske vahet teha. Narvas juhtub sageli, et teenindajad on upsakad ja pigem ei tahaks teenindada. Kohvikus Muna on ebanarvalikult meeldiv teenindus. Lisaks on taustmuusikaks muhe jazz, mis mõjub lõõgastavalt.

TOIT
Elavaimad ajad on siin lõuna paiku ning pakkumises on siis alati supp, praad ja pasta. Mõnikord on need päris vahvad ja fantaasiarikkad. Seetõttu on à la carte menüü põhjendatult lakooniline ja lühike. Seenesupp maitses tõesti tugevalt, sees suured pooleks lõigatud seened. Palju muud polnudki: natuke kartulit, porgandit ja maitserohelist, keskel lörts hapukoort. Lihtne ja maitsev. Wrap oli pigem mittemidagiütlev. Kala oli hea, ehkki veidi kuivavõitu. Suvikõrvits oli täpselt parasjagu grillitud. Kanast sai kogu menüü lemmik. Kana oli ikka lihtsalt kana, aga tervik oli suurepärane. Põltsamaa Tõmmu kaste oli veidi magus ja läikiv, pastinaagi kitsejuustupüree oli kergelt mõrkjas ja matt. Mõlemad olid sarnase konsistentsiga ja mõjusid toreda komplektina. Kuigi tavaliselt loobitakse tüümianioksi roale juhuslikult ja enamasti mõjuvad need kaunistusena, siis siinkohal oli see ka maitse poolest asjakohane. Lisandina valitud köögiviljad olid mõnusalt krõmpsud. Magustoidu puhul tuleb Munas rõhutada, et siin on peategelased Werneri koogid. Need pole siin lihtsalt koogid, vaid kui ülikoolilinna Tartu sümbolid. Tiramisu mõjus veidi rasvaselt ja seda polnud miski muu maitse tasakaalustamas. Küpsis oli kuiv ja immutamata, väga palju kaneeli. Aga kama seevastu oli väga hea. Rosinate rummisisalduse kohta ei oska ma midagi arvata, aga koos krõbuskitega ja kama mõrkjusega moodustasid hea komplekti.