Talleke ja Pullike
PROFF
Atmosfäär: 6
Teenindus: 8
Toit: 9
Kas läheksin sinna uuesti?
Soovitaksin kindlasti neile, kel tavapärasest suurem isu liha ja eheda eksootika järele.
MENÜÜ
Eelroog
Samsad brõnsa ja maitserohelisega 6.60
Carpaccio aberdiin-anguse lihast 8.50
Pearoog
Turon 14.50
Uhhaa lõhe ja valge kalaga 4.70
Cube roll 15.90
Praetud kartulid seentega 4.50
Dessert
Soe õunakook vanillijäätisega 4.–
Sidruni-vanillibrülee värskete marjadega 4.–
Kokku 72.50
MILJÖÖ
Talleke ja Pullike on kui väike omaette rahvusvahelise haardega lihariik. Rahvusvaheline seetõttu, et restoranis töötavad peale kohalike kokkade ka kokad Usbekistanist, Argentinast ja Hispaaniast. Viimasest on kokad, kes valdavad oskuslikult Josper söegrilli.
Restorani interjööris on põhjamaisele inimesele kõike justkui liiga palju: ruum, mis on pärast meie viimast käiku pikkust kasvatanud, on täis lõunamaiselt sumisevat rahvast; otsaseintel on suured värvilised seinapannood, laes ripuvad triibulised kangad.
Ja siis saabub menüü. Infost pulbitsev entsüklopeedia on jaotatud peatükkideks, kuid sissejuhatuse esimestest ridadest tõdeme, et Google’i tõlge ei ole menüü avamiseks just kõige sobivam lahendus. Aga pole hullu, sest lause “kui mõni roog teile ei meeldi, siis ei pea te selle eest maksma“ on üheselt mõistetav.
TEENINDUS
Tallekese ja Pullikese musta riietunud klienditeenindajad on väledad, informeeritud ja nupuvajutuse kaugusel. Meie teenindaja oli meiega väga kannatlik, sest kel ikka jätkuks jaksu käia neli korda laua juures, et vaadata taas pingutusest punetavaid nägusid menüüd tudeerimas. Lõpuks asusime ettekandjaga dialoogi teemal, et mis neil siin siis kõige populaarsemad road on. Kui selgus käes, jäime ootama, teadmata, milline söögiorgia meid ees ootab.
TOIT
Alustasime väikeste kolmnurksete pirukate samsadega, mis peitsid endas kerge maitserohelisega maitsestatud mõnusalt soolakat juustu brõnsat. Huvi tekitas ka carpaccio, mis oli valmistatud musta värvi anguse marmorja mustriga lihast, lisandiks sortsuke õli, värsket rukolat ja parmesaniviilud. Jõudsime jagada tibakene juttu, kui juba kiirustas meie lauale pearoogade laviin. Lambaliha-turon tundus olevat justkui usbeki vanaema hoolega hautatud roog. Taldriku, ei, lausa liuatäie kaunivärvilise köögivilja ja mustade ploomide keskel ilutses imepehmeks hautatud lambakints, mis väiksemagi kahvlipuudutuse korral kondilt murenema hakkas. Marmormustriga välisfilee cube roll ehk antrekoot serveeriti kuumal kiviplaadil, eeskujulikult medium küpsusastmel ja sai meilt ainult kiidusõnu. Liha valmistamise saladusi siin majas juba tuntakse. Uhhaa lõhe ja valge kalaga oli viimaste aegade maitstute seas ehedaim. Selges leemes särasid ühtlaselt tükeldatud kalatükid ja kartulikuubikud, peal pihutäis hakitud värsket peterselli. Koduse köögi tunnet võimendasid veel praetud kartulid puravikega, kusjuures menüüs oli kena hoiatus, et roog võib sisaldada liivateri.
Et me lõunamaa poistest nõrgemad ei ole, siis tellisime ka desserte. Kahjuks oli see peatükk keskeuroopalik. Soe, tiheda konsistentsiga õunakook vanillijäätisega oli serveeritud visuaalselt kaunite keedisetäppidega ja maitses rikkalikult. Sidruni-vanillibrülee oli õnneks tagasihoidlikus koguses, meeldiva happesusega ja kõik lubatud maitsekomponendid kenasti keelel tuntavad. Lõpetuseks olgu öeldud, et meile maitsesid kõik valitud road ja seega pidime kõigi eest ka tasuma.
PROFAAN
Turundusjuht (41)
Tootmis-logistikajuht (42)
Atmosfäär: 5
Teenindus: 6
Toit: 6
Kas läheksin sinna uuesti?
Läheksin uuesti, kui teaksin, et on võimalik soovitud toite ka saada. Lõpuks lauale saabunud toidud olid vaatamata sellele, et tegemist oli hädavalikuga, täiesti korralikul tasemel.
MENÜÜ
Eelroad ja supid
Samsad tallelihaga 3.80
Samsad kanaga 3.30
Supp Ugra-Osh 3.30
Pearoog
Chuchvara 6.20
Lazzat 10.90
Salat Sakar-ob 4.50
Dessert
Brüleekreem 4.70
Šokolaadi-fondant 5.70
Kokku 51.20
MILJÖÖ
Tegemist on legendaarse toidukohaga, mis kohati tundub eksisteerivat paralleelmaailmas. Paljud on sellest
kuulnud, samas üsna vähesed käinud. Meil ei olnud see esimene kord, seetõttu olime juba kursis, et Õismäe mikrorajooni südames supermarketi, pandimaja, turu ja müügiputkade vahel asub üllatavalt ruumikas ja väga omanäoline söögikoht, mis reeglina on rahvast täis. Restoran on jaotatud mitmeks saaliks ning soovi korral saab ka köögis toimetamist jälgida. Väga uhked ollakse lauale paigutatud nuppudega seadeldise üle, kust saab teenindajat kutsuda. Natuke arusaamatuks see agregaat meile siiski jääb: vajutades nuppu bill, mis peaks tähendama, et meile toodakse arve, saabub teenindaja, küsides: “Kas sooviksite arvet?” Selle kommunikatsiooni oleks ka ilma nupule vajutamata toimivaks saanud.
TEENINDUS
Meid teenindanud noormees on ülipüüdlik ja viisakas. Kohmetus tekib siis, kui ta peab järjest meie küsitud toitude peale käsi laiutama ja kordama, et ka see on otsas. Sama kordub ka veiniga. Üldjoontes teenindus
toimib ja on abivalmis. Häiris kohe kindlasti see, et ei ole võimalik tellida kannuvett. Mullita vee soovi peale
toodi Aqua Panna, mis hiljem kajastus arvel hinnaga 3.80. Liigset vaimustust ei tekitanud ka nuppude süsteem – restorani tulles sooviksin pigem teenindajaga suhelda.
TOIT
Asusime õhinal valima toitu usbeki koka Lasis Asimovi soovituste seast. Pärast mitmendat korda menüü lappamist – kohati toidud korduvad ja menüü ülesehitus jääb tervikuna veidi segaseks – tegime oma valiku, ent suurem osa toitudest oli otsa lõppenud. Nii jäid proovimata söeahjus ja omas mahlas küpsetatud sinimerikarbid, mantõd, turon ehk lambatallekints omas mahlas ja ka lagmanʼid ehk laiad nuudlid talleliha ja juurviljadega vürtsikas puljongis.
Meeleheitel palusime lõpuks soovitada midagi sellist, mida on. Sõime samsasid talle- ja kanalihaga ning need mahlase täidisega lehttainapirukad maitsesid imeliselt. Piruka kõrvale tellisime Ugra-Oshi kanasupi, mis kujutab endast peenikesi koduseid nuudleid tugevmaitselises kanapuljongis ürtide ja köögiviljadega. Supp oli korralik, tummine ja kodune. Pearoaks tellisin chuchvara ehk Usbeki pelmeenid loomasisefileega puljongis. Saabub aga taldrikutäis pelmeenidega, millel on koorene kaste. Puljongit ei ole kuskil. Saan teada, et kokk olevat muutnud tehnoloogiat ja pelmeenid tõstetakse nüüd puljongist välja. Mnjah! Pelmeenidele, tuleb tunnistada, ei olnud küll midagi ette heita. Mahlane sisu ja parajalt õhuke ümbris. Kaaslane sõi lazzat´i nimelist rooga, mis on õrn veisefilee kergelt praetud mandli ja valge veiniga. See oli kogu söömaaja üllataja ja hitt. Veisefilee oli õrn ja roosa, kaste kreemine. Toitude kõrvale tellisime veel Sakar-obi salati, mille kohta
räägib menüü, et tegemist on peeneks lõigatud tomati, sibula, tšillipipra ja basiilikuga ning see sobib hästi pilafi kõrvale. Magustoidud on korralikud koolipoisi viis-miinust väärt, aga samas üsna üllatusevabad.
