Volga 7
PROFF
Atmosfäär: 6
Teenindus: 5
Toit: 5
Kas läheksin sinna uuesti?
Minu meelest hinnaklass, pakutav teenus ning road ei ole tasakaalus.
MENÜÜ
Eelroog
Punaläätse-linnukonsomee 5.50
Waldorfi salat kalkunistruudliga 5.50
Pearoog
Seesamiseemnetes faasan aedviljavokiga 13.50
Viie-vürtsi-pardifilee 13.–
Dessert
“Küpsetatud Alaska” 5.–
Mündi ja tšilli panna cotta 4.50
Hind kahele 55.50
MILJÖÖ
Meid huvitas kogu kompleksist loomulikult restoran, mis kannab nüüd nime Pingviin. Kahjuks ei näinud me eelnevalt kuskil vihjet, et tegemist on linnuliharestoraniga, vaid saime sellekohast informatsiooni alles
pärast restoranikülastust. Menüüs oli paar rida – märkamatult pärast desserte – pühendatud ka nostalgiale, näha oli roogade nimekiri legendaarse Volga menüüst. Väärikat, eelnevast säilinud puuvooderdiste, värvilisest klaasist laepannoode ja massiivsete lühtritega restorani interjööri oli “kaunistatud” kitšimaigulise idamaise pildi ja kirsiõielise tehispuuga. Kaunilt mõjusid erktriibulised toolid, triiksiledad laudlinad, hoolega valitud lauanõud ja -metall ning värsked lilled vaasides. Seletamatul põhjusel ei olnud just meie lauda kaetud värskelt tärgeldatud servjettidega, sestap pidime leppima heatasemelisse
restorani mittesobivate paberist asendajatega.
TEENINDUS
Stiilses vormikleidis teenindanud tütarlaps oli küll kena ja püüdlik, kuid ilmselt nappis tal veel kogemust, sest pisiapse juhtus ridamisi. Kuid see ei olnudki nii häiriv kui kõvahäälne omanikeringi töökoosolek, kuhu olime tahtmatult kaasosalisteks sattunud. Kuna olime restoranis peaaegu ainukesed külalised, siis hea meelega oleksime soovinud roogi nautida mugavas rahus ja hooliva tähelepanu osalistena. Meie ootused olid restorani suhtes suured ja suuri detsibelle me ka saime! Muusika, mis meie saabumisel kõlas, hellitas kõrvu, kuid pearoa ajaks olime sattunud justkui ööklubisse, kus tugevad biidid testisid kõrvatrumme seni,
kuni olime sunnitud paluma muusika vahetust.
TOIT
Tähelepanu köitsid punaläätse-linnukonsomee ning kindel klassika Waldorfi salat, mida siin majas pakuti kalkunistruudliga. Konsomee serveeriti ülejäänud komponentidele peale valatult, kuid kahjuks osutus leem maitsetuks ning lähiminutitel ei õnnestunud ka teenindajat tabada, et vedelikku kasvõi soolaga turgutada. Waldorfi salatile oli lähenetud uudselt, säilitades siiski klassikalisi komponente: seller ja õun esinesid salatis püreena ning kõik see moodustas krõbedas koorikus ja kalkunilihatäidisega struudliga toreda terviku.
Enne pearoa serveerimist jäi meile piisavalt aega nautida veini ja heita pilk ümbrusele. Siis toodigi lauda seesamiseemnetes faasan aedviljavokiga ja viie-vürtsi-pardifilee. Kuigi meiega ei olnud liha küpsusastet eelnevalt täpsustatud, oli pardifilee ideaalses küpsuses, mahlane ja hästi maitsestatud. Lisandiks olid vormitud kartulipüree ja parajas koguses köögivilju. Faasan omakorda valmistas suurima pettumuse, sest liha oli nii kuivaks küpsetatud, et sellega oli kadunud kogu maitse ja peene liha hiilgus. Desserdikokk oli päeva parimas vormis – “Küpsetatud Alaska” ehk teisisõnu küpsetatud jäätis ilutses kreemjas beseevahus ning meelitas keelt kuuma ja sooja kontrastiga. Mündi ja tšilli panna cotta moodustas tõeliselt nauditava koosluse. Puhas harmoonia!
Väikese vihjena tahaks küll lisada, et desserdid on restorani jaoks, kus eeldatavasti nauditakse kolme käiku, liiga suured.
PROFAAN
Riigiteenistuja (42)
Väikeettevõtja (42)
Atmosfäär: 8
Teenindus: 8
Toit: 10
Kas läheksin sinna uuesti?
Lähen küll. Võtan lapsed kaasa ja lähen.
MENÜÜ
Eelroog
Lõheduo 5.50
Kanamaksabrülee 4.50
Pearoog
Viie-vürtsi-pardifilee 13.–
Vürtsikasmagus maisikanafilee ürdi-kaerahelbepudruga 9.50
Desserdid
Pingviini jäätisevalik 3.50
Espresso 1.50
Viña Carmen, 12 cl 2.60
Hind kahele: 46.60
MILJÖÖ
Nooremana oli minu jaoks oluline, et restoran oleks suur. See pidi olema haaramatu, koht, kus kusagil sinu silma alt ära toimuvad suured asjad, algavad kellegi unistused ja teekonnad. Volga on selline restoran. Suur. Liigendatud, igal pool jääb mulje, et kuskil on midagi veel, mõni ruum või lausa saal, mida sa ei näe. Mulle meeldib, kui avalikud ruumid on esinduslikud, avarad, uhked – mitte nagu tänapäeva vaesuses ja koonerduses kerkinud ehitised, kus esinduslikul krundil asub väärikas hoone, mille trepikojad ja koridorid aga on kitsad nagu töölisbarakis. Volga on suursugune. Lai paraadtrepp viib teise korruse restorani, kus põnev ruumide liigendus võimendab avarust ja suurust. Iseasi, kas klassitsistlik arhitektuur ja interjöör kõigile meeldib. Lastele on eraldi mänguruum. Hurraa! Mind segas alumise korruse kokteilibaarist kostev tümakas, aga see oli ka ainuke miinus.
TEENINDUS
Meeldiv, sõbralik, kiire. Restorani sisenedes oli hetk peataolekut – sattusime suviselt lahkelt otse tänavale avatud fuajeesse, kus esimesel hetkel nagu polnudki kedagi. Viitade järgi hakkasime uhkest paraadtrepist
üles minema, kus meid siis märgati ja suunati lauda. Teenindaja oli väga püüdlik ja tore. Ilmselt veel mitte väga vilunud ja seepärast pisut ähmis, aga väga tubli.
TOIT
Eelroogadest oli kanamaksabrülee tõeline üllatus. Mõnusa kõrvetatud kaane all värske, lausa sulav pasteet, kõrval imelise maitsega ... moos … vist. Maitse oli sedavõrd põnev, et koostist ei suutnud
tabada. Seal võis olla viigimarju, datleid ... Saladust ei reetnud ka teenindaja, öeldes vaid naeratades, et komponente on seal 17. Lõheduo koosneb lõhetartarist ja ühest toredast lõhetükist. Mõlemad imehead. Värsked ja puhtad. Põhiroogadeks olid linnuliharoad. Nii head pardifileed ei ole ma kunagi varem saanud. Ausalt. Mahlane, värske. Kõrval peekoni sisse keeratud kartulipüreeroos. Maisikanafilee maitses mõnus ja
ürtidega maitsestatud kaerahelbepudru klassivahe igapäevase hommikueinega on täiesti selge. Tasub kindlasti proovida. Restoran valmistab ise jäätist ja nagu mulle tundus, on see iga päeva üllatus, milliseid parasjagu pakutakse. Serveeritakse toredal suurel taldrikul, kvaliteetne ja maitsev dessert. Suurepärane elamus. Kõhud täis, lahkusime rõõmsatena restoranist AHHAA teaduskeskusesse ja olime paganama kadedad, et meie kodulinnas Tallinnas on sellise huvipaiga asemele tekkinud hoopis Rahvarinde muuseum! Kindlalt 1 : 0 Emajõe Volgogradi kasuks. Lausa 2 : 0, kui koos Volgaga arvestada.
