Venelased võtavad külalisi vastu alati suure lahkusega ning teevad kõik, et külalistel nende juures hea olla oleks. Vanasti sümboliseerid sool ja sai Venemaal jõukust ja tervist, seega pani pererahvas külaliste saabudes selga oma parimad riided ja külalistele pakuti leiba soolaga. Eestlane võiks seda leiba esimese hooga ehk saiaks pidada, ent tegu on siiski leivaga, lihtsalt heledaga. Leib on slaavi kultuuris püha asi ning on lahutamatu osa igast söögikorrast ja leiva puudumine tähendab, et kodus ei ole midagi süüa.

Puuda soola koos ära sööma

Tänapäeval ei ole maailmas soola puudust, kuid keskajal oli olukord Venemaal teistsugune ja igaüks seda omale lubada ei saanud. Soola hinna tõus viis 17. sajandil Moskvas lausa mässuni, kuid soolamaks kaotati lõplikult 19. sajandi lõpus ning alles siis muutus sool kõigile kättesaadavaks. Kõrge hinna tõttu hoiti soola ainult tähtsate sündmuste jaoks, näiteks külaliste tulekuks. Soola maha raputamine tähendab peremehe solvamist tänaseni ja see võib viia suure tülini. Venelased ütlevad ka raskeid katsumusi üle elanud tõeliste sõprade kohta, et nad on koos ära söönud puuda soola.

Tõelise sõpruse algus

Traditsiooni kohaselt tervitatakse külalist rätikul oleva suure ümara leivaga, mille peal on soolatops. Külaline peab murdma leivast tüki, selle soola sisse kastma ja ära sööma, sest see märgib sõpruse algust. Vana uskumuse järgi tähendab ka vaenlasega leiva ja soola jagamine kompromissi leidmist ja leppimist. Teise uskumuse järgi sümboliseerib sool hinge puhtust, sest sool ei lähe kunagi halvaks. Leiva ja soola pakkumisega ei soovitud seega ainult tervist ja rikkust, vaid peletati eemale ka kurjad hinged. Nii arvatigi, et peremehe leivast keeldusid ainult halbade mõtetega inimesed ja neid oma koju sisse ei lastud.

Tegemist on väga populaarse traditsiooniga, mida võib kohata ametlikel vastuvõttudel ja turistidele mõeldud restoranides veel tänapäevalgi. Kõige olulisemat rolli mängib see traditsioonilises vene pulmas. Vastabiellunute vanemad tervitavad neid pärast tseremooniat leiva ja soolaga, mida pruut ja peigmees teineteisele süüa annavad. See on märk, et nad on valmis teineteist kõigis raskustes toetama ja alati teineteise eest hoolt kandma.

Allikas: rbth.com

LOE LISAKS: