Kogu maailm seisab silmitsi pidevalt kasvava elanikkonna ja toidu tarbimisega hulgaga. Seetõttu pole midagi imestada, kui putukatest saab tulevikus ka sinu kõhutäide. Seda soovitas kaks aastat tagasi ka Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), vahendab GB Times.

Jätkusuutlik toitumine

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel paisub maailma elanikkond 2050. aasta lõpuks üheksa miljardi inimeseni.

See aga tähendab, et meil läheb vaja senisest kõvasti rohkem taimset ja loomset toitu ning olemasolevatest vahenditest kogu selle rahvamassi ära toitmiseks ei piisa. Asi pole vaid toidu tootmises, vaid ka surves, mida see keskkonnale avaldab.

Meile harjumuspäraste kariloomade ja kodulindude kasvatamiseks kulub tublisti enam sööta ja ka ruumi kui söödavate putukate puhul. Lisaks tekitavad esimesed ka rohkem kasvuhoonegaase ja ammoniaaki.

Sellepärast peetakse valkudest, vitamiinidest ja kiudainetest pakatavaid putukaid palju keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks kui looma- või linnuliha.

"Inimestel on täiesti võimalik tulevikus oma toitumisse putukaid lisada. Putukad on olnud osa inimese toitumisest juba aastatuhandeid ja entomofaagia on laialt levinud, välja arvatud Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning seda pelgalt kultuurilistel põhjustel," ütleb British Columbia ülikooli entomoloogiaprofessor Murray Isman.

Läänes suhtutakse putukate söömisse üldiselt kui primitiivsesse või barbarlikku käitumisse. Satikaid peetakse aga pigem jäledateks ja „räpasteks“ olenditeks, mitte hõrgutavaks suutäieks. Seetõttu pole putukate söömine siinmail veel kanda kinnitanud.

Aga need arusaamad on muutumas. Õhus raha hõngu haistvad ettevõtjad üritavad söödavaid putukaid USAs ja Lääne-Euroopas turule tuua.

Viimastel aastatel on USAs ja Kanadas esile kerkinud rohkem kui 25 ettevõtet, mis tegelevad putuktoidu müügiga. Suurbritannias avati sel suvel aga restoran, mille menüüst vaatavad vastu vaid kõiksugu satikad ja sitikad. Amazoni veebipoest saab aga tellida putukatest tehtud valgubatoone.

Putukate söömine tänavatoidufestivalil

Putuktoit Hiinas

Teisel pool maakera asuvas Hiinas alustati putukate maiustamisega vähemalt 3000 aastat tagasi. Sellest pajatab „Zhou riituste“ nime kandev raamat, kus kirjeldatakse, kuidas toonasele keisrile valmistati erilist „sipelgakastet“.

Kuigi Läänes usutakse tihti, et mutukate söömine on Hiinas ja teisteski Aasia riikides väga laialt levinud, ei ole tegelikkuses asjad päris niimoodi. Putukad ei kuulu enamiku hiinlaste igapäevase toidu hulka, kuigi neid saab turgudelt või restoranidest osta.

Kõige putukalembelisem on Guangdongi provints, mille elanikud on kurikuulsad oma kombe poolest "süüa kõike, millel on neli jalga, välja arvatud lauad. Ja kõike, mis lendab, välja arvatud lennukid".

Kuid putuktoitumine on levinud ka mujal. Tianjinist võite leida näiteks praetud sipelgaid. Yunnani provintsis korraldatakse suisa "putukabankette" ehk uhkeid söömaaegu, kus serveeritakse ussikesi ja ritsikaid. Shandongi provints on jällegi kuulus praetud rohutirtsude poolest.

Pekingi Wangfujingi toidutänaval müüakse ka grillitud siidiusside vastseid.

"Need maitsevad nagu kõrbenud tofu ja neid on raske alla neelata," rääkis gbtimesile toidusõber Wang Weikang. "Olin lihtsalt uudishimulik selle suhtes, kuidas siidiussid maitsta võiksid ning see on esimene ja viimane kord, kui ma neid proovin."

Enamik satikaid süüa proovinud hiinlasi on nagu Wang – uudishimu meelitab neid putuktoitu proovima, kuid sellega asi ka piirdub.

Kuigi võimud üritasid 1996. aastal hiinlaste toidulauda putukatega rikastada, ei tulnud plaanist suurt midagi muud, kui rohkem kui 30 erinevat tervisetoodet, mis sisaldasid sipelgaid. Tundub, et ka Hiina ei ole putukatest toitumise ideest väga vaimustatud.
Tulevikuväljavaated

Vastavalt ÜRO andmetele on maailmas umbes 1462 liiki inimestele söögiks kõlbavaid putukaid.

"Otseseid väljakutseid ei ole, välja arvatud see, kuidas vähendada Euroopa ja Põhja-Ameerika elanike vastumeelsust putukate kui toiduallika suhtes," ütles professor Isman.

"Sellegipoolest on putukate masstootmine inimeste toiduks alles lapsekingades tööstusharu," lisas ta.

Paljud tunnevad muret selle üle, et mutukad võivad sisaldada toksiine, pestitsiidide jääke ja baktereid. Enamik putukatest on loodusest korjatud, mis tähendab, et keegi ei tea täpselt, millises keskkonnas nad viibinud on.

"Mis toiduohutusesse puutub, siis võib esineda samasuguseid mikroorganismidest tingitud probleeme nagu ka mereandide puhul," ütles professor Isman. "Kuid üldiselt saab neid hügieenilise tootmise kaudu vähendada. Putukates peitub ilmselt vähem inimestele kahjulikke mikroorganisme kui koorikloomades, linnulihas või kalades."

Foto on illustratiivne.