Matambre nime kannab ka toit, mis sellest lihasest enamasti valmistatakse ehk liharull, millesse olenevalt siis perenaisest või grillmeistrist peidetakse juurvilju, riisi, keedetud mune, vahel ka vaid pestot. Kui rull on valmis haudunud, saab seda süüa nii kuumalt kui külmalt, mõnikord grillitakse paksemalt lõigatud liharulliviil enne söömist ka grillil. Et anda juurde suitsust ja grillist mekki. Viilude serveerimisel on kõige ilusam see värvide ja kihtide mäng, mis rullist paistab - nagu öeldakse, sööme ju alati esimesena silmadega ja matambrest saaks ka vaid peale vaadates kõhu täis.

Nimi matambre on segu kahest Hispaania keelsest sõnast: "matar" + "hambre" ehk "tappa nälg". Imeline nimi roale, mille ülesanne ei ole muud kui nii pildis, lõhnas kui maitses just nimelt meie "nälg tappa". Aga nälja tapmine ei käi vaid kõhu kaudu. Olete kindlasti ka ise mõnel korral täheldanud, et peale söömist, kõhu täistunde tundmist, on ikka midagi puudu - miski närib ja rahulolu pole. See tähendab, et toit, mida sõite ei olnud kas ilus, täielikult Teie soovi järgi maitsestatud või puudus sellest mõni vajalik osis. Igaljuhul dikteeris vaid füüsiline nälg selle roa konsumeerimist.

Matambre omab aga kõiki karaktereid selleks, et "tappa nälg" igas selle elemendis - nii füüsilisel kui vaimsel kujul. Liharull on ilusate värvidega tehniliselt kaunilt kokku pandud toit, mis taldrikult ka üksinda rõõmsalt näkku hüppab. Lisame aga sellele taldrikule ka muud mõnusat ja värsket. Eriti põnevaks võib pidada lihatoidu juurde valmistatav valge veini kaste. Mõte selle taga on luua siutatsioon, kus kaste mingil juhul ei varjutaks lihatoidu enda väljanägemist. Hele ja läbipaistev kaste annab vaid maitset, värvimata aga toitu, mida see assisteerib.

Meie teeme väljapakutud liharulli valmis lihtsamalt, kui seda tihti Ladina-Ameerikas valmistatakse ning küpsetame oma matambre vaid ahjus, et saada aimu selle roa tõelisest olemusest. Kuna matambre liha - lihas - ise on üsna tugev, vintske, vajab see roog pikemat küpsetamist ehk siis ei ole vaja ehmuda kui liha on, olenevalt suurusest, kuni poolteist tundi ahjus küpsemas. Ning ei tasu ka karta mingil hetkel ahjutemperatuuri isegi 200 kraadini tõsta.

Selge on see, et tegemist on tõsisema õhtusöögiga, mille ettevalmistus ja ka küpsetus võtavad palju aega. Seepärast ongi hea matambre võtta valmistada just nädalavahetusel, kui saab avada liha juurde ka pudel head ja tugevat punast veini ning lasta sõpradel samuti oma tööd nautida.

LOE LISAKS:

Vaata veel ühte viisi, kuidas imeline matambre kokku panna ja valmis küpsetada:

Valmistamine
  • Laota veise kõhuäär lõikelauale lahti ja trimmi sellelt maha kõõlused ja muu ebavajalik. 
  • Nüüd raputa liha kergelt üle meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Olenevalt siis sellest, kui vürtsine ja soolane on kasutatav pesto. 
  • Nüüd määri liha ühtlaselt pestoga kokku, pigem paksema kui õhma kihina. 
  • Laota ribadena iga 5cm tagant lihale ka oad ja pikuti sektoriteks lõigatud kooritud porgandid.
  • Nüüd keera ettevaatlikult kuid tugevalt liha rulli, seo iga viie sentimeetri tagant kööginööriga kinni. 
  • Prae liharull pannil pruuniks, seejärel keera fooliumisse ja pane tunniks, pooleteiseks (olenevalt rulli suurusest) ajaks 180 kraadisesse ahju valmima.
  • Samal ajal koori ja keeda värsked kartulid. Kui kartulid keenud haki neile peale till ja pane ka paar tükki võid. Raputa kartulid kreemiselt võiseks.
  • Pane ahju plaadile röstuma ka neljaks lõigatud peedid, millele raputa pisut oliiviõli ja soola. Kui peedid on ahjust tulnud, sega nad kokku balsamico äädikaga.
  • Pane pajas kokku keema ka valge vein ja veisepuljong. Maitsesta seda tillivartega, enne serveerimist võta varred kastmest välja.
  • Kui liha on ahjust tulnud, lase sellel ilma fooliumita umbes 10-15 minutit rahuneda. Seejärel lõika liharullist sentimeetri paksused viilud.
  • Serveeri liharullid koos peetide ja kartulitega, nirista peale paksuks keenud valge veini kastet.
  • Head isu!