Coca-Cola tumedam pool: kui juua aasta jooksul iga päev purk Coca-Colat, võib kehakaal lõpuks kasvada seitsme kilo võrra
Coca-Cola ja teised nn karastusjoogid ning limonaadid on inimeste rasvumisepideemia üheks oluliseks põhjuseks. Nimelt kasutatakse limonaadide magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit (kusjuures 90% USAs kasvatatud maisist on geenmuundatud), fruktoos on aga üks tõhusamaid kehakaalu tõstjaid. Näiteks USA-s, kus rasvumine on eriti akuutne probleem, saavad inimesed põhihulga kaloritest just fruktoosist.
Kui juua aasta jooksul iga päev purk Coca-Colat, võib kehakaal lõpuks kasvada seitsme kilo võrra. Ka suurendab karastusjookide ohter tarbimine diabeeti haigestumise riski 85 protsendi võrra. Kõige rohkem tekitavad limonaadid tervisehäireid lastel, vahendab Loodustohter.ee.
Ka teine oluline komponent, mille eest peaks ennast hoidma, on tihti just coca-colas (aga ka teistes karastusjookides) kasutatav aspartaam. Aspartaami koostisosad jõuavad otseselt ajju, põhjustades peavalu, segadust, krampe ja tasakaaluhäireid. Laborirotid ja muud katseloomad on aspartaami manustamise tagajärjel ajukasvaja tagajärjel surnud
Aspartaami jõudmist meie toidulauale on saatnud mitmed kahtlased sündmused, olles mitmeid kordi eelnevalt ühendriikide toiduohutuseameti poolt hoopis keelatud. Aspartaami kasutamine kuivainetes seadustati Ühendriikides (avastajamaa) alles 1981. aastal. Miks? Kaheksa aastat ei soostunud Ühendriikide ravimiamet aspartaami kasutamist lubama, kuna laborikatsetes esinesid loomadel krambid ja ajukasvajad.
Positiivne otsus suruti läbi (ja sedagi raskustega) kui presidendiks sai Reagan (Searle`I sõber) ning siiani aspartaami lubamisest keeldunud Ravimiameti juht ametist vabastati ning asendati dr. Arthur Hull Hayes`ga. Moodustati uus komisjon, mille otsus oli endiselt EI –aspartaamile. Dr. Hayes tühistas komisjoni otsuse ning vahetult pärast aspartraami kasutamise lubamist gaseeritud jookides lahkus ta ravimiametist ja läks tööle G.D. Searle’i suhtekorraldusfirmasse. Aspartaami võidukäik sai alata.
Michael Blanding, kes äsja avaldas raamatu Coca-Cola ajaloost, paljastab rohkem kui 200 riigis tegutseva hiigelfirma teisigi varjukülgi. Väidetavalt seostatakse firmat ametiühingutegelaste mõrvamisega Lõuna-Ameerikas. Coca-Cola villimistehased Indias ja Mehhikos on aga süüdi kohalike mageveekogude kuivamises ja saastumises.