“Maiasmoka kohviku martsipanikunstnik Külli Mihkla on valmistanud ajalooga vormide ja tänapäevaste toiduvärvide abil loomad, linnud ning nende juur- ja puuviljadest toidulaua, ühtekokku 338 martsipanifiguuri,” rääkis Kaare.

„Mõned aastakümned tagasi oli pea igas kodus puhvetkapi klaasi taga mõni kivikõva martsipanist loomakujuke, millel lapsed olid saba tagant ära hammustanud või seest lausa tühjaks söönud. Nüüd on kogu nostalgiline martsipanist loomade-lindude valik üheskoos näitusel vaatamiseks väljas,“ lisas Kaare.

Loomaaia direktor Tiit Maran usub, et avatud näitus pakub kindlasti avastamislusti loomaaia pisematele külastajatele, kuid ka äratundmisrõõmu nende vanematele ja vanavanematele.

Martsipani ajalugu Eestis ulatub keskaega, mil seda maiust valmistati Tallinna Raeapteegis. 1806. aastal pani suhkrupagar Lorenz Caviezel praeguses Maiasmoka kohviku asukohas aluse Eesti magusatööstusele ning tema töökojas hakati valmistama ka martsipanimaiusi.

Laiema tuntuse pälvis Eesti martsipan Georg Stude ajal, mil varustati sellega ka Vene keisri õukonda Peterburis. Ajaloo keerdkäikudest hoolimata jätkus martsipanifiguuride valmistamine ka nõukogude ajal, nüüd juba Kalevi kondiitritööstuses. Tänaseks on martsipanikujukeste valmistamine jõudnud tagasi oma algsesse koju – Maiasmoka kohviku majja Tallinna vanalinnas.