„Näiteks saaksid IT tudengid koostöös logistikutega andmekaevet teostada ja muudesse valdkondadesse uuritavad tulemused üle kanda. Siiani pole tarud õppetöös rakendamist leidnud, ent me pole seda mõtet kõrvale heitnud. Küll jõuame ka nende põnevate teemadeni ja siis on ülikoolilinnakus ennast hästi tundvad uuritavad juba olemas,“ lisas Varrak.

Kraini ehk Carniola mesilased on kuulekad ja nõelavad harva. Nad istuvad rahulikult kärjel ega lenda võõrastesse tarudesse, talvituvad suhteliselt väikesearvulisena ja on erakordselt kiire kevadise arenguga.

„Linnas nad kellelegi ohtu kindlasti ei kujuta,“ sõnas Varrak ja lisas, et mesilastega seonduvate tegevuste lahendamiseks on Mektoryl partnerina ka oma harrastusmesinik.

„Mesi vastab analüüside järgi kõikidele nõuetele ja on kõikide normidega kooskõlas,“ kinnitab mesinik Egon Müür.

„Meie meeproov sisaldas 34% roosõielisi, 26% paju, 16% valget ristikut, 6% liblikõielisi, 5% tamme, 3% ristõielisi, 2% vaherit ja pärna ning 1% hobukastanit. Leitud raskemetallide hulk jääb oluliselt väiksemaks riigis kehtestatud normidest,“ lisas mesinik.

Tema sõnul on loomulikult linnas mesilaste pidamine keerulisem, seda ainuüksi tarudele ligipääsetavuse tõttu, ent ometi ei ole tegemist uudse nähtusega.

„Maailmas on mesilaste linnas pidamine vägagi levinud. Tuntuima näitena võib tuua USAs Valge Maja, kes oma mesilast saadud mett nii toiduvalmistamisel kui ka turunduslikul eesmärgil kasutab,“ kinnitab Müür.

TTÜ Mektory mesi on üle maailma tuntud. Maja on külastanud üle 150 000 inimese enam kui 150st riigist ja nii on mesi jõudnud üle maailma – kõrgetest riigiametnikest ettevõtjateni.