Minu emal oli harjumus valmistada maitsvaid kooke ning alles seejärel kui olin naudinguga ka näpud puhtaks limpsinud tuli välja, et pool sellest šokolaadimaiusest oli kas porgand, suvikõrvits või peet. Pettumus oli suur tänu teadmisele, mitte maitsele. Juurviljad sobivad imeliselt täiendama kõiki liharoogi, kooke ja hautiseid. Sellele salakavalale viisile, kuidas peita köögivilju igapäevatoitudesse on Margit Härma pannud nimeks Trooja hobune ning kolmandik raamatust keskendubki sellele, kuidas seda “hobust” küpsetada.

Sellele salakavalale viisile, kuidas peita köögivilju igapäevatoitudesse on Margit Härma pannud nimeks Trooja hobune ning kolmandik raamatust keskendubki sellele, kuidas seda “hobust” küpsetada.

Neile aga, kes naudivad juurv iljade maitseid, kuid soovivad teada, milline juurikas sobib kuhu ja millega milline köögivili panna imeliselt maitsma, on pühendatud ülejäänud teos. Margit Härma räägib juurviljadest kui oma lastest ning õpetab meid neid maitserikkaid ande sööme, samas ei ole tegemist mingil juhul taimetoiduraamatuga. Minu lemmikretsept on lamba-spinatikarri või tomatisupp shorizo-vorstiga. Juurvili ja liha komplimenteerivad üksteist, arendavad üksteise maitseid ning maitsevad alati koos paremini kui eraldi. No peaaegu alati.

Raamatu suureks plussiks on ka koostöö Tervise Arengu Instituudiga, kes on iga tutvustatava köögivilja juurde teinud sissekandena läbivaate selle toiduaine kasuteguritest ja sisalduvatest ainetest. Enamasti inimesed kardavad ju seda, mis on neile tundmatu ning mida pole söönud. Ma usun, et me kõik oleme maitsnud peaaegu kõiki Eesti kasvatatavaid juurikaid, aga me ei oska neid panna enda jaoks kasuteguriredelile – küsime alati ju, et mis see või teine asi mulle annab? Juurviljaraamatus selgitatakse iga juurikas lahti ning antakse selge info, miks on miski kasulik. Lugesin mina läbi bataadi kohta käinud jutu ning tundsin kohe, kuidas see oranž vili peaks minu tänaõhtusesse menüüsse kuuluma. Teadmised on kõige olulisemad, siis kaob ka skepsis ja hirm ning tekib huvi.

Margit Härma raamat on mõnusalt sõbralik, värviline ning kutsub lugema. Mis aga peamine, see teos ei ole lihtsalt riiulisse täiteks mõeldud, tegu on teatmeteose ja töövihikuga, mis peab saama pidevast kasutusest kriimustada ja plekiliseks. Puritaanid tõusevad nüüd püsti ja hakkavad kisama, kuid juba valmis raamatusse tuleb teha täiendusi, joonistada pilte ning kirjutada juurde omad soovitused. Selleks need kokaraamatud mõeldud ongi – et panna inimesed toidust mõtlema ning paremini sööma.

Selleks need kokaraamatud mõeldud ongi – et panna inimesed toidust mõtlema ning paremini sööma.

Minge turule ja võtke sealt kaasa kotitäis juurvilju ning valmistage üks mõnus hautis, keetke supp või pistke lihtsalt juurikad ahju. Andke neile teine elu.

NB! Väikene märkus on mul aga raamatu trükitehnilisele poolele: Kuna tegemist on toiduraamatuga, siis viivad kaunid pildid ja mõnus aromaatne jutt mind alati hõllandusse ning ma näen kuidas ma neid toite söön ja neis mõnulen. Seda hõllandust lõhub aga nõukogude kirsana räige keemialebra, mis vinena raamatukaante vahel levib. Keemiliselt haisevad trükivärvid ning soovitusena võiks nõuda trükikojalt kokaraamatutele lavendli, kanasupi või musta leiva lõhnalist tinti.


* * *

Raamatu tutvustuses kirjutab Margit Härma ja raamatu toimetajad:

Ärge ehmuge, see raamat ei räägi hobuselihatoitudest, vaid sellest, kuidas valmistada aedvilju nii maitsvalt, et ka kõige skeptilisemad „jänesetoidu“ põlgajad neid meeleldi söövad.

Kõik teavad, et aedviljad on tervislikud. Ometi söövad eestlased palju vähem köögivilja kui teiste maade rahvad. Aga pole hullu! Tervislikku toitu pakkuva kohvikuketi Mamo loojal Margit Härmal on mitmeid nippe ja kavalaid nõkse, kuidas olukorda lahendada. Kõige tõhusamaks salarelvaks on seejuures imehead maitsed!

Raamatu esimesest osast leiab lugeja toidud, kus köögivilju on lisatud roogadesse nii, et nende maitsed domineerima ei hakkaks. Teises peatükis on retseptid aedviljadega harjunud sööjatele ja kolmandas autori pere lemmiktaimetoidud. Ja siis veel valik kastmeid ja muud head-paremat. Juurde on lisatud ka siinsetes retseptides kõige sagedamini esinevate köögiviljade tutvustused, kus leidub nii praktilisi nõuandeid kui ka Tervise Arengu Instituudi selgitusi, miks üks või teine vili kasulik on.

KÖÖGIVILJARIKKAD ROAD EHK KUIDAS KÜPSETADA TROOJA HOBUST

Autor: Margit Härma
Ilmumisaasta: 2016
Lehekülgi: 208 lehekülg
Kirjastus: VARRAK

Vaata ka Margit Härma raamatut tutvustavat videot:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid