Toitu tervislikult: 2016 aasta on kaunviljade aasta
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Toidu- ja Põllumajandus Organisatsoon (FAO) kuulutas aasta 2016 kaunviljade aastaks. Selle teavituskampaaniaga käib kaasas hüüdlause "Toitainerikkad seemned jätkusuutlikuma tuleviku jaoks" ning kampaania ise plaanib tuua inimesteni üle terve maailma teadlikust kaunviljade rolli kohta meie toiduahelas.
Nimelt on rahvusvahelise kaunviljade aasta eesmärgiks inimestele meelde tuletada, et kaunviljad on olnud inimese toidulaual sajandeid ja mänginud elutähtsat rolli. Palju räägitakse kaunviljade rollist tuua leevendust ülemaailmsetele näljahädadele ja alatoidetusele arengumaades.
Põhjus miks just kaunviljad pakuksid sellele murele leevendust pakkuma on tänu kaunviljade märkimisväärsele toiteväärtusele. Nimelt on kaunviljadel kaks korda kõrgem toiteväärtus kui nisul ja lausa kolm korda kõrgem kui riisil. Veel üheks tähtsaks keskkonda säästvaks mõjuks on kaunviljade omadus kinnitada lämmastiku maasse, mis on oluline mulla kvaliteedi parandamiseks. Lisaks, kaunviljade tootmisega paiskub õhku ainult 5% kasvuhoonegaase võrreldes veiseliha tootmisega.
Kaunviljade kasulikkus inimese tervisele
Kaunviljade hulka kuuluvad näiteks hernes, kikerhernes, suhkruhernes, läätsed, põlduba, sojauba, aeduba jne. Kaunviljad on väga toitainerikkad ja neis on palju hästi omastatavat taimevalku.
Sellepärast loetakse kaunviljade söömist heaks alternatiiviks loomse valgu tarbimisele. Huvitav on siinkohal välja tuua fakt, et ühe toidukorra kaunviljade raua sisaldus on võrreldes lihalõiguga 1,5 korda suurem. Peale uhke rauasisalduse leidub kaunviljades ka teisi mineraalaineid: tsink, foolhape, magneesium. Veel leidub kaunviljades tähtsaid B-grupi vitamiine ja fütotoitained. Fütotoitainete toimet organismile seostatakse peamiselt vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega.
Toiduteadlased leiavad, et kaunviljade regulaarne söömine aitab ennetada diabeeti ehk suhkruhaigust, kõrget kolesterooli ja kõrgvererõhutõbe.
10 PÕHJUST MIKS SÜÜA KAUNVILJU:
- madala rasvasisaldusega
- madala naatriumi sisaldusega
- hea valguallikas
- hea rauaallikas
- väga kiudainerikas
- suurepärane foolhappe allikas
- hea kaaliumi allikas
- madal glükeemiline indeks*
- kolesteroolivaba
- gluteenivaba
Leota kaunvilju enne keetmist
Kuna kaunviljade söömine võib mõnel inimesel tekitada puhutisi ja gaase, tuleb ubasid ja kikerherneid enne keetmist 8-10 tundi vees leotada. Läätsesid tasub leotada 30-45 minutit. Leotamine vähendab ka kaunviljade keeduaega. Leotamise jooksul tasub paar korda vett vahetada ja keetmiseks võtta uus vesi.
Konservubadel ja -hernestel tuleks leem ära valada ning kaunvilju voolava külma vee all põhjalikult loputada. Kaunviljade tekitatavaid gaasivaevusi aitavad leevendada mitmed maitsetaimed, näiteks tüümian, majoraan, köömen, piparrohi, rosmariin, apteegitill ja salvei.
