Varasemalt nii Hiinas, Malaisias, Araabias kui ka Moskvas töötanud peakokk Coco sõnul pakub Hiltoni restoran eelkõige suurt valikut liharoogi, millest esikohal on loomaliha - nagu ühes normaalses steakhous'is olema ka peaks. "Menüüst leiab erinevaid steike, ribisid ja teisi liharoogi. Liha on kõrgekvaliteediline ja pärit Kansasest Creekstone’i farmist,” lisab Coco. Hinnapoliitika on restorani lihavalikul loomulikult kõrgele lihakvaliteedile vastav, kuid õigustatult.

Peakokk ütleb, et kõik The Able Butcheri menüüs olevad road on ideena ja mõttena saanud paika küll Hiltoni peakorteris, siis tegelikud road koostas ning mõtles nende nimetuste alla välja ikka kokk ise.

"Menüüs oli pandud mulle ette, et restoranis peaks pakutama näiteks ka risottot, minu asi oli see nüüd välja töötada ning kõrgel tasemel lauale sättida," mainib kokk.

The Able Butcher polevaid liharestoran, näiteks pakub resto ka laia valikut mereande - restorani külastaja saab valida "kalaturult" meelepärase kala, mis talle siis sobival viisil valmistatakse. Lisaks muudab The Able Butcheris einestamise vaatemänguliseks avatud köök. Külastajad saavad jälgida, kuidas nende endi silme all toidud valmivad.

“See on külastajatele kindlasti põnev vaatepilt,” selgitas Coco.

Peakoka sõnul on esimeste lahtioldud nädalate jooksul olnud kõige paremini müüdavaks toiduks menüüs kahe eksemplariga esindatud Black Anguse veiselihaburgerid. Loomulikult on hästi müünud ka riputuskapist näha olevad erinevad lihad.

"Oleme uued ning sööme ennast veel turule sisse, kuid usun, et meist saab Eesti olulisem liharestoran. Anname aega asjadel settida ning ma usun, et 100% minu enda menüüd saan ma hakata pakkuma mõne kuu pärast," mainib peakokk.

La Liste tase, kuid midagi oleks nagu puudu?

Olgugi, et kõik maitstud toidud on selgelt Hiltoni tasemel - nii violetne risotto, piimas hautatud tursk kui ka 73 eurot maksev Tomahawk luu-steak - ning viivad keele alla, on siiski midagi kogu mekibuketist puudu, mida The Able Butcheri tasemele karata püüdev koht ei saa endale lubada: kerge tujutus või liigne reguleeritus.

Täpsemalt on kõige selle ilu, aroomi- ning maitseelamuse taga kahjuks tunda seda, et peakokk on valmistanud menüü, mis ei ole ikka täielikult tema lapsuke. Puudu on see üks gramm kirge, mida saab maitsta nende kokkade köökides, kes on võidelnud omale menüü, mis peegeldab täielikult nende olemust. Loomulikult on Salvatore Coco kaliibriga kokk võimeline iga toidu vormima võistlustööks, elamuseks.

Kindlasti on selle viimase grammi puudumisel mängus ka fakt, et restoran on end alles avanud, asju joostakse paika nii köögis kui saalis ning leitakse õigeid viise, kuidas asju ajada. Aga ... ja see on ülisuur AGA ... me ei räägi siin linnaääre uuest eksperimentaalköögist, me räägime maailma suurimast ja luksuslikumast hotelliketist. Arvestades seda ning numbreid, mis vaatavad vastu menüüs, tuleb olla restorani avamise järel minutist üks valmis pakkuma taset, mis ei väärata. Andeks andmine on inimestel loomuses, kui seda vaid korra.

Selge on see, et Eesti restoranimaastik on saanud juurde ühe pärli, mis rikastab nii kriitikute kui sööjate elusid. The Able Butcher on lähiaastatega kohe kindlasti sees kõikides kohalikes restoranide järjestustabelites ning rihtimas seda kõige kõrgemat kohta.

Kindel on ka see, et Salvatore Coco tulekuga elavdatakse taas Tallinna kokkade omavahelisi suhteid. Kindel on ka see, et lihasööjad said omale pealinna uue rahusadama.